Tulevik – puidust saab energia niikuinii
Oktoobris toimus Tallinnas seminar “Puit energiaks 2017”, korraldavad Erametsakeskus, RMK ja Eesti Taastuvenergia Koda.
Puiduenergia kasutamine on oluline teema kliimamuutustest tulenevate riskide, kütuste tarnekindluse ja hinnakõikumiste kontekstis, tähelepanuta ei saa jätta ka üleilmset konkurentsi energiaallikate pärast. Üha enam arenevad ka võimalused puidu kasutamiseks vedelkütuste tootmisel. See on valdkond, mida ka euroliit peaks edaspidi soosima.
Puiduenergia avab võimalusi
Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv märkis, et vajadus selliste arutelude järele on olemas ja vajalik.
"Peab tegema kõik selleks, et süsinikuemissiooni vähendada, muidu ähvardab elu Maal otsa saada," rääkis Talijärv seminaril. "Süsiniku sidumine on seotud metsa juurdekasvuga. Kuidas täpset rehkendust teha, kuivõrd on süsiniku sidumine seotud metsade majandamisega ja palju muid küsimusi on õhus."
Kas puit energiaks on võimalus või vajadus, püstitas Talijärv küsimuse.
"Metsaomanikule on see võimalus saada tulu ka puidu eest, mis ei lähe vineeri- või saematerjali tootmiseks," selgitab ta. "Süsiniku sidumise seisukohast on see ka võimalus. Tööstuse seisukohalt vaadatuna on see samamoodi võimalus väärindada puidujäätmeid ja nn väheväärtuslikku puitu."
Möödas on ajad, kui ümmargusest palgist võeti välja ainult kandiline puit. Puidutööstuse tulemuslik töö tänapäeval sõltubki Talijärve hinnangul sellest, kuidas tööstus suudab kasutusele võtta põhitootmise kõrval tekkivaid ülejääke – saepuru, pinde, haket jmt.
Pelletiturg asub taas tõusuteele
Euroopa Biomassi Assotsiatsiooni president Didzis Palejs kinnitas, et pärast mullust madalseisu pelletitootmine kosub ja turul on tekkinud juba defitsiit.
Puidutööstuses tegutsev Palejs usub, et bioenergia, eriti puidust biomass, on tulevikukütus. Sellised ühendused nagu Euroopa Biomassi Assotsiatsioon on olulised puiduenergia arengu suunamiseks ja poliitikute mõjutamiseks.
Eelmisel aastal oli pelletitootmine madalseisus, mis mõnes tehases tootmise lausa seisma pani. Praegu näitavad märgid Palejsi sõnul, et pelletitootmine on tõusuteel, kõik tehased töötavad täisvõimsusel, hinnad kerkivad. Seda eriti Skandinaavia maades, sh Eestis ja Lätis.
"Pelletitootmise võib riikide kaupa jagada kolmeks – ühed, kes toodavad valdavalt enda tarbeks; teised, kes toodavad peamiselt ekspordiks; ja kolmandad, kes vaid impordivad. Näiteks Suurbritannia."
Palejs märgib, et nt Itaalias on kõrgekvaliteedilise puidugraanuli järele suur nõudlus ja talvel võib puhkeda paanika, kui pelleteid enam ei jätku. See on kergitanud ka pelletite hinda, tonn maksab lõpptarbijale keskmiselt üle 700 euro.
Nõudlusele annab hoogu ELi otsus kivisöeelektrijaamu sulgeda. Sama tendents on märgatav Hiinas. Üks võimalik alternatiiv kivisöele on aga just pelletid.
"Pelletitootmine on praegu ebastabiilne ja see tuleneb toorainega varustatuse heitlikkusest," nendib Palejs. "Sellepärast ei saa tootjad sõlmida tellijatega ka aastast pikemaid tarnelepinguid. Vaja oleks aga sõlmida pikaajalisemaid lepinguid, et nii tellijal kui ka tootjal oleks tuleviku osas kindlustunne."
Ta nendib, et puidukütuse osas seisavad Euroopas ees rahutud ajad. Balti riikides on aga tema hinnangul võimalusi rohkem kui ohtusid.
Vedelad puidukütused tulevad turule
Fortumi Bio Oil Business juht Kasperi Karhapää leiab, et energeetikaettevõtte põhiülesanne on olla jätkusuutlik ja n-ö puidu vedelaks kütuseks muutmine seda tulevikus ka võimaldab.
Fortum oma 2,4 miljoni kliendiga kui Põhjamaade suurim elektrimüüja keskendub üha enam puiduenergia rakendamisele. Ettevõte toodab aastas kokku 46,3 TWh elektrienergiat ja 5,4 TWh soojusenergiat, lõviosa sellest Venemaal.
"Ressursside tõhusus ja majandamise efektiivsus on energeetikafirma tegevuse üks juhtmõtteid. Kui sellega ei tegele, siis konkurentsis ei püsi," kinnitab Kasperi Karhapää. "Kõik, mida saab automatiseerida, see ka automatiseeritakse. Töötame selle nimel, et biomass energiatootmises oleks tulevikus toorainega kindlalt tagatud. Kusjuures see stabiilsus tuleb tagada nii Soomes kui Hispaanias, seega kogu Euroopas."
Fortum kavatseb järgmisel aastal toota biomassikütuseid kasutades üle viie TWh energiat, milleks vajatakse 2,6 mln m3 puitu.
Karhapää tunnistab, et mitmeid biokütuste kasutamist reguleerivaid direktiive Euroopa Liidus alles töötatakse välja, ja kuni neid õigusakte pole, ei saa tööstused ka suuri investeeringuid teha.
Fortum Otso alustas hiljuti ka nn bioõli tootmist – puiduhakkest eraldatakse hapnik ja kondensatsiooniprotsessi käigus saadakse pürolüüsiõli ehk bioõli, mille kütteväärtus on 13–18 MJ/kg. See on põlev õli, kuid mitte kergestisüttiv kütus, seega on selle kasutamine suhteliselt ohutu. Aastas toodetakse praegu seda n-ö vedelikuks muudetud puitu 50 000 tonni.
"Selle tehase rajamiseks vajalikud investeeringud olid küllaltki väikesed, tulemus on aga kasumlik," iseloomustab Karhapää. "Kasutame energiatootmiseks ära ka kõik kõrvalsaadused, ülejääke ei teki ja tootmise juhtimine on efektiivne."
Ka klientidele on bioõli kütteks kasutamine lihtne. Kui õliküttel katlamaja on juba olemas, siis selle ümberseadistamisele kuluv summa pole kuigi suur.
Raiejäätmeid varutakse veel vähe
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi tõi välja tõrked, miks me pole siiani välja jõudnud puiduressursi põhjalikuma kasutamiseni energeetikas.
"Üks koht, kus me pole saavutanud maksimaalset taset, on raidmete kokkukorjamine uuendusraiete käigus. Seda suuresti looduslike tingimuste, aga ka majanduslike kalkulatsioonide tõttu," kirjeldas Kaubi. "Praegu võime raidmete varumiseks riigimetsas planeerida kuni kolmandiku majandusmetsadest. Isegi kui pinnas võimaldab raidmeid metsast välja tuua, peame ikkagi igas konkreetses piirkonnas sellele eraldi lähenema. Mängumaa on küll väike, aga samas ei kasuta me praegu ära ka seda vähest."
RMK varutud raidmete maht võinuks teoreetiliselt olla vähemalt 500 000 m3 aastas, tegelikult aga varuti mullu vaevalt 100 000 m3. Kokku varuti 2016. aastal Eestis 600 000 m3 raiejäätmeid, seega lõviosa tõid metsast välja erametsaomanikud.
Kaubi hindab, et tänavu saavutas juba aastaid kukkunud küttepuidu hind arvatavasti oma põhja ning edasi enam ei lange. Hakkpuidu hind, mille RMK praegu saab, on 13 eurot/MWh, katlamajas kütusena kasutatava hakke omahind tuleb 10–15 €/MWh kanti. Motivatsioon puitu kütuseks müüa kõnnib nööri mööda, midagi kindlat või väga kasumlikku selles ei ole, nendib Kaubi.
Eesti turule tuleb praegu aastas 3,7 mln/m3 kütte- ehk energiapuitu. "Me ei peaks otsima turu kunstliku reguleerimise lahendusi, vaid laskma puiduturul endal kujuneda," rääkis Kaubi.
Lisaks lubab ta, et kui otsustatakse puitu elektritootmiseks kasutada, võiks RMKst tulla saja kilomeetri raadiuses Narvast aastas 100 000 m3 nn energiapuitu.
Euroliidu taastuvenergia direktiivid uuenevad
Keskkonnaministeeriumi energeetikanõunik Mart Raamat kinnitas, et Eesti ELi eesistujana soovib bioenergia säästlikkuse kriteeriumide rakendamise põhiküsimuste selginemist 18. detsembriks.
Eesti puidu energeetiline potentsiaal on 18 TWh energiat aastas, kusjuures oleme seadnud eesmärgiks oma energiamajanduses kasutada 2030. aastaks 80% taastuvaid energiaallikaid, milles puidul on oluline roll.
Samas märgib ta, et lähiajal pole drastilisi muudatusi ette näha, sest uutest nõuetest lähtuvad investeeringud tuleb ettevõtetel teha peamiselt pärast 2025. aastat.
"Euroopa Liidu Nõukogu on seisukohal, et taastuvenergia osakaaluks tuleb aastaks 2030 saavutada 27%, arendada on vaja nn teise põlvkonna biokütuste kasutamist ja selle elluviimine põhineb energialiidu juhtimisraamistiku direktiivil," kirjeldab Raamat arenguid. "Liikmesriikidele eraldi siduvaid eesmärke ei kehtestata, kõik need kokku on euroliidu üldisel tasandil. Aeg näitab, kas selle nõutud osakaalu annab tuule-, päikese-, bio- või mõni teine alternatiivne energialiik."
Edaspidi peab biokütuse säästlikkuse tõendamine toimuma riigi tasandil riskipõhiselt lähenedes. Arvestusmetoodikate põhimõtete paikapanek praegu käib. Säästlikkuse kriteerium laieneb aga vaid käitistele, mis suurema kui 20 MW energiatarbega. Üleminekuperioodi järel on lubatud vaid säästlik tootmine.
Samas on Euroopa Parlament suurema ambitsiooniga, taastuvenergia osakaal peaks selle institutsiooni hinnangu kohaselt tõusma 35–45 protsendini, eesmärgid aga seataks liikmesriikide tasandil.
Alates 2021. aastast arvestatakse ka metsanduse ja maakasutuse sektorit euroliidu CO2 heitmete vähendamise kontekstis. Sealjuures ei kirjuta EL ette, kuidas liikmesriik peab oma metsi majandama, oluline on, et 2030. aastaks oleksid etteantud säästlikkuse jm kriteeriumid täidetud.
"Väga esialgse hinnangu kohaselt oleks säästliku energia- ja metsamajanduse tasakaalupunktiks raiemaht kümme miljonit tihumeetrit aastas," ütles Raamat. "Euroliit toetab taastuvenergia lahenduste arendamist. Perioodil 2020. aasta ja sellest edasi avanevad innovatsioonifondi vahendid, mis toetavad uuenduslike bioenergeetika lahenduste väljatöötamist kuni 60% projekti maksumusest."
