Iraan paistab sõbralik ja turvaline – kui kaootiline liiklus välja arvata

Enne Iraani sõitu meenus blondiini anekdoot, milles ta küsib: „Kuidas on õigem kirjutada, kas Iraak või Iraan?“ Eks nii mõnigi ajab kaks nime poolest sarnast riiki segamini.

Esitati mullegi küsimusi, kas sa ei karda sinna sõita ja mida seal üldse teha? Ilmselt ei olda kursis, et tegemist on endise Pärsiaga, mis kubiseb kultuuriväärtustest. Kuna tegemist on islami riigiga, siis tuleb rangelt kinni pidada reeglitest ja kommetest. Riigis on täielik alkoholikeeld.

Pead olema osav ja riskima eluga.

Riietuses on samuti omad reeglid. Mehed peavad kandma pikki pükse ja naistel võivad katmata olla ainult käelabad ja nägu. Lennates Istanbulist Teherani, tuleb riietuda vastavalt Iraani kommetele. Iraani naistel on selle võrra lihtsam kodust väljuda, sest pole vaja mõelda, mida täna selga panna. Rätik pähe, must hõlst selga ja minek. Selliselt peavad nad riietuma alates 13ndast eluaastast.

Kui riietuses on kehtestatud päris karmid reeglid, siis tundub, et liikluses ei kehti ükski reegel. Sõidetakse nii kuidas heaks arvatakse. Kui tuleb tahtmine kolmandast sõidureast paremale keerata, siis seda ka tehakse. Kuigi võib olla ainult kaherealine sõidutee, oskavad nad nii sõita, et tekib kuuerealine. Ei ole vahet, kas tahad ületada sõiduteed jalakäijatele mõeldud „sebral“ või suvalises kohas, üle tee sind ikkagi ei lasta. Pead olema osav ja riskima eluga. Kagu-Aasias on samuti hullumeelne liiklus ja teede ületamine keeruline, kuid mitte nii keeruline kui Iraanis.

Linnade tuuril

Pealinn Teheran oli nähtuist kõige ilmetum linn. 13 miljoni elanikuga pealinna ehitised pärinevad põhiliselt möödunud sajandi keskpaigast. Hea ülevaate saab linnast 435 meetri kõrgusest teletornist. Ükskõik kuhu ka pilgu suunad, võib näha ainult pruune kuubikujulisi ehitisi, sekka üksikud mošeed ja minaretid.

Linna suureks plussiks on armastus rohelisuse vastu. Hetkel on pealinnas 800 parki ja puid on kavas juurde istuda suuremal hulgal. Tänavapildis hakkavad silma kollased postkasti meenutavad kastikesed. Neid on lugematul arvul. Need on rahakorjanduskastid.

Raha teemal jätkates võib Iraanis saada teist suurema vaevata miljonär, kuna 1 euro eest saate 45-47 tuhat riaali. Kuigi eelmisest rahaühikust toman, on juba aastakümneid möödas, armastavad kohalikud just selles rahaühikute vääringus hinda öelda. Riaalideks ümberarvestamiseks on vaja tomani ühikule null lisada. Osa paberrahad on nii lagunenud, et vaevalt püsivad koos, kuid sellest ei tehta mingit numbrit.

Endiselt on au sees nende suur usujuht Homeini, kelle pilte võib igal pool näha. Homeini sündis samanimelises linnas ja linna järgi saigi omale nime Homeini. Külastasime tema majamuuseumi Teheranis, kuhu sisenemiseks on tugev turvakontroll. Pärast välismaale pagemist võeti temale kuuluv maja ära ja Iraani naasnuna ei hakanud maja tagasi nõutama, vaid üüris selle. Ega ta enam majast väljas käinudki.

Külastasime ka ruumi, kus ta kõnesid pidas. Nii mikrofon kui ka kaamera on samas paigas, kus nad omal ajal olid. Pärast Homeini surma 1989. aastat hakati ehitama talle mausoleumikompleksi, mille ehitus pole veel lõppenud. Mausoleum on ehitatud annetuste toel, mida 500 firmat rahaliselt toetasid.

Pildistad uraani – jäädki Iraani

Linnast välja sõites ja enne sisenemist järgmisse linna, peab bussijuht sõidu registreerima vastava ametniku juures. Nii, et oleks täielik ülevaade bussi liikumise teekonnast. Sõites Dasht-e-Kaviri kõrbeteid, teatas meie grupijuht, et pildistamine on rangelt keelatud. Seda tingib asjaolu, et pildile võivad sattuda uraanikaevanduse asupaigad. Valvas silm pidi pildistaja välja peilima ja siis on jama kui palju.

Kashani peetakse kuulsate aedade linnaks. Fini aeda loetakse kauneimaks näiteks Iraani aiakunstist. Ei tea, kas puudub mul ilumeel, kuid see aed küll mingit elamust ei pakkunud.

Parima elamuse sain lõunatades. Sissepääs söögikohta oli eest avatud ja einestada tuli voodis, istudes rätsepaistes. Samas söögikohas paterdasid kaks parti, lunides külastajatelt palukesi. Paar kohalikku neile ka üht-teist viskasid. Kui sealt enam lisa ei tulnud, sättisid pardid end minu lähedale. Üks partidest suutis ka toidu jaoks enne kõhus veidi ruumi teha ja siis asus minu varbaid näksima. Teenindav personal partidele tähelepanu ei pööranud, kuna olid seal vist juba stammkunded.

Islamirevolutsiooni hälliks peetakse Qomi linna. Qomis asub suursugune 8 sajandil ehitatud pühaku Fatimah Ma`sumahi hauamošee. Fatimah oli 8nda imaami õde ja 7nda imaami tütar. Üldse on olnud 12 imaami. Peab mainima, et Iraani mošeed on väga ilusad ja domineerivaks neis sinine värv.

Esfahanis on juuksekarv kui kirjapaber

Esfahan kuulub Iraani kaunimate linnade hulka. Linn asub riigi keskosas mägede ja kõrbe piiril. 1598. aastal tegi valitseja Shah Abbas Suur linnast pealinna. Linna kaunistab hiigelsuur peaväljak ehk imaami väljak, mõõtmetega 512x160 meetrit. Väljaku ääres asuvad Imaami mošee, Šeik Lotfollahi mošee, Ali Qapu palee, mis oli omal ajal kõige kõrgem hoone kogu impeeriumis. Väljakut ümbritsevaid võlvialuseid kasutatakse basaarina. Polo mäng on pärit 16. sajandi lõpust Esfahanist ja sellel keskväljakul polot ka mängiti.

Kindlasti käivad turistid imetlemas kõikuvaid minarette ja kahte olulist silda: 33 kaarega Si-o-se  Pol-i ja 24 kaarelist Hadžu silda. Iga pooleteist tunni tagant kõigutatakse kahte minaretti. Kõigutajateks on mehed. Üks ühes ja teine teises minaretis. Nii nad seal veidi kiigutavad ja kogu lugu.

Armeenia kiriku territooriumil asub eraldi kellatorn, muuseum ja genotsiidi mälestusmärk, mis mälestab 1915. aastal türklaste poolt hukatut 1,5 miljonit armeenlast. Muuseumis on imetlemiseks juuksekarv, millele on kantud tekst ja mida on võimalik mikroskoobi abil selgelt lugeda.

1640. aastal ehitatud Šahhi palee Chehelsotook, tõlkes 40 sammast, põles 1707 aasta maha ja taastati 19 sajandil. Tegelikult on sambaid 20, kuid vees peegeldub päikese abil sambaid 40. Omal ajal oli paleesid kokku 37, kuid praeguseks on järel neid 4.

Müüridest varjatud jääladu

Iraanis on palju savist ehitatud pruunikaid maju. Meibodi võibki savilinnasks tituleerida. Selles linnas asub jääkogumise hoone, mida ümbritseb müür, et päike hoonele ligi ei pääseks. Katuseks kuppel, mis meenutab seest vaadatuna herilase pesa. Maas asub sügav auk, kuhu paigaldatakse kihiti jääd ja kihtide vahele pannakse õlgi.

Teel Yazdi tegime peatuse vaikuse tornide juures. Vaikuse torniks nimetatakse väikese mäeharjal olevat müüriga ümbritsevat paika, kuhu toodi surnu. Surnu toodi mäe jalamile, kus siis preestrid kadunukese üles viisid. Surnu asetati vastu müüri iste asendisse ja kui raisakotkad olid liha ümber ära nokkinud, heideti luud valmiskaevatud auku, mille tuul kunagi nende kontide tolmu minema viis.

Yazdi on kutsutud jumalate territooriumiks ja võib lugeda üheks vanimaks linnaks maailmas. Siia rajati templeid ja peeti kultuslikke tseremooniaid. Linn asub keset liivakõrbe ja inimestel tuleb võidelda loodusjõududega. Yazdis kujunes välja omanäoline arhitektuur, mille tunnuseks on mudast valmistatud tellised ja kuplilaadsed katused. Muljetavaldav oli jalutamine vanalinnas.

Viimaseks linnaks meie viibimisel Iraanis, sai Shiraz. Teel nimetatud linna, külastasime Ahhemeniidide dünastia valitsejate hauakambreid ja nekropoli ning muistset impeeriumi pealinna Persepolist. 2500 aastat vana Persepolis on Iraani üks tähtsamaid vaatamisväärsusi ja on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Selles linnas asub suurluuletajate Hafesi ja Saadi mausoleum, mida mõlemat sai ka külastatud.

Shirazist 150 kilomeetri kaugusel asub Bishapuri iidne linn, mis rajati tähistamaks Pärsia võitu sõdades Roomaga. Natuke varemeid ja ongi kõik. Persepolisega ei kannata võrdlust välja.

Üks on popp – ninaopp

Viimase aja trend on ninaoperatsioon. Teada on, et iraanlaste ninad on veidi kongus. Iluoperatsiooniga püütakse viga parandada ja iluveast vabaneda. Lapsevanemadki kingivad lapsele kooli lõpetamise puhul ninaoperatsiooni.

Lõpetuseks – Iraan on väga turvaline ja sõbralik riik. Kordagi ei tulnud mõtet, et keegi võib sulle halba soovida. Inimesed tervitavad, tunnevad huvi millisest riigist oleme tulnud, teevad koos pilte, naeratavad ja on väga sõbralikud.

Hakkas veel silma, et enamus emasid kannavad väikesi lapsi süles, mõnda üksikut lapsevankriga lapsevanemat nägin. Ilmselt on selles mingi kindel mõte, mitte, et ei suudaks lapsevankrit osta. Kui vähegi huvi Pärsia kultuuri vastu, siis soovitan soojalt Iraaniga tutvuda. Meie sealviibimise ajal oktoobris, oli sooja 30 kraadi, päikese käes mõistagi enam. Veel teadmiseks, et Iraani soojarekord on mõõdetud kõrbes mägede vahel ja selleks on 73 kraadi.