Läti ravitseja rahvusliku sauna eripärad kutsuvad esile kosmilise taaskäivituse
Sellest hoolimata, et saunas on alati hea käia, hakkas kodumaine palav saun ennast ära tüütama. Eriti kui läheb võistluseks selle üle, kes karmimat kuumust kannatab. Muidugi annab külma vee ja kuuma sauna vahet käimine mitmeks tunniks mõnusa oleku ning selles ongi asja võlu. Kuid äkki saaks asjale erilisust juurde kruttida?
Lätlased oskavad. Olin ennegi kuulnud Lätis levinud kümnete erinevate vihtade lembusest, eraldi saunameistri elukutsest, mitmest tegutsevast saunakoolist ja niiskest 60kraadisest saunast. Kõik sellist idüllilist komplekti pakkuvad saunad paistsid olevat kaugel metsas, aga lõpuks leidsin ühe saunamehe ja ravitseja, kelle kodune saunaoaas Riiast kuigi kaugele ei jää. „Sauna või banja on üks asi,” räägib telefonis Juris Kraucis. „Aga lätlaste pirts hoopis midagi muud.”
Tulgu ma üksi või mitmekesi, pirtsimees Juris lubab õiget asja teha, sest tal on kogemusi aastast 1968 ning temast võrsunud terve koolkond. Kaasa võtta kaks rätikut saunajärgseks istumiseks, toitu ning 50 eurot. Sõbrad lätlased kinnitasid, et nende saun on hea värk, aga saunakaaslast, kellega kulusid jagada, ma reedel kella kolmeks ei leidnud. Saunatark Juris kutsus seltsi hoopis oma õpilase Jānis Poga, kes on saunikuameti kasuks tavalise töö jätnud.
Lätis on mitu erinevat koolkonda saunanõidu, kes omavahel parajal määral erinevad. Jurise järgijad soovitavad enne sauna veresoonte ärgitamiseks natuke puskarit või likööri mekkida, näiteks Benediktīnsi. Teised on alkoholi vastu. On sellised, kes korraga mitmekümne taimega mässavad, teised, kes iidsete balti märkidega rituaale teevad ja kolmandad, kes saunas rahvalaule veeretavad.
Jurise jaoks on kõige tähtsam energiate õige liikumine. Ta harrastab lisaks sauniku tööle bioenergeetikat ja muusugust inimravitsemist. Õnneks on tal vihtasid ka omajagu – sel korral kask, kadakas, vaher, pärn ning erilisema eksemplarina Riia balsami koostises olev harilik porss. Kakskümmend eri vihta ühe saunaskäiguga läbi nuhelda olevat Läti saunatarkade puhul tavaline.
Haltuura või õige värk?
Jurise saunas on ette nähtud kolm lavalkäiku. Esimesel korral leili ei visata, vaid istutakse niisama ja valmistatakse keha ette. Teisel korral saavad kivid korralikult vett tunda. Külma vette pärast esimesi lavalkäimisi veel ei minda, muidu läheb soojus ära, sest kuum pole veel piisavalt sügavale kontidesse tunginud. Alles kolmandal korral läheb vihtlemiseks, külmas vees ujumiseks ning muudeks protseduurideks. Saunakäikude vahepeal istutakse niisama, kultiveeritakse head enesetunnet ja antakse suule tegevust. Kõht ei tohi tühi olla, muidu saab jõud otsa. Liiga täis ei tohi ka olla. Jurisel on hapendatud kasemahla, kapsasalatit, saia ja pirne.
Esimene kuiv lavalkäik millegi poolest ei üllata. Lätilikuks saunamüstikaks veel ei lähe, kuigi saunameeste jutud õigest saunategemisest ei taha lõppeda. Vanad saunatajad on kõvad higistajad, aga minul higimulli nii kiiresti laubale ei löö. Noorem saunamees Jānis teab, mida teha. Viskan kõhuli ning mees hakkab kuuseoksaga mu selga toksima. Toksib kuni lapik oksaots vastu nahka lirtsuma hakkab. Laval istume 60 kraadi sees ligi kakskümmend minutit. Seitse minutit olla kohustuslik.
Pärast täitsa tavalises lauaga eesruumis vedelemist ja ammendamatute saunalugude kuulamist läheme jälle lavale ja viskame leili ka. Mehel on kerisel viis erinevat kivi ja soola. Poorselt kivilt tuleb mahedam leil. Altai sool on tõesti soovitatav – leili sissehingates tunneb keelel soola maitset. Vee viskamisega saab saun päris kuumaks.
Vaikselt hiilib ligi haltuura tunne, et siit saunast midagi erilist ei saa, kuna leili võib kodus ka visata. Saun ning eesruum näevad ka tavalised välja, mitte nagu tunnustatud ravitsejalt eeldaks.
Läti saunameeste lähenemises seguneb kõik, mis kuskilt kuuldud – šamanistlik, idamaine, ürgbaltilik ja arstiteaduslik. Taevas on täiskuu – selgeltnägijate saates käinud Jurisele helistavad murekurtjad, kellega mees uusi kohtumisi kokku lepib. Üldiselt on juba mitu tundi istutud, tahaks vihtlemiseni jõuda. Lasen kontidel mõnu tunda ja ei lase saunavanade tarkustel ennast liiga palju segada.
Kosmos hakkas pähe
Nüüd siis on minek. Kõhuli lavale. Juris pritsib vett, keerutab vihtasid õhus. Kahekesi mässavad. Vihad nüpeldavad küllaltki hellalt, vahel ei puutu üldse. Lätlaste parim idee on märgade vihtadega pea katta ja sealt vett läbi niristada. Lund võib ka panna. Õhus on hea lõhn, sest kaks saunavana hõõruvad pidevalt vihtasid kokku. Vahel peksavad valusamalt. Kadakaviht vastu keha ja teisega lööb peale. Jānis pigistab sidrunit seljale. Sidrunimahlaga kaetult ei pidavat kuuma tundma. Kõhupoolele ka. Vahel külma vett ka sekka. Puhas nõidumine, teevad sisetunde järgi.
Siis ütlevad, et tuleb minna. Pea on uimane. Talutavad mind teise majja üle pea külma basseini. Tihti tegevat nad nii, et hõljutavad oma saunatatavat kätel, aga mina laman iseseisvalt veepinnal. Mingi sünnieelne tunne. Hea, väga hea. Siis tõmbavad välja, viivad murule pikali. Kõhuli... Selili... Lamavad ise kah. Nüüd ongi kosmos. Kehas olev mõnutunne ja kujutluses käiv kosmoselend on nii tugevad, et miski muu siia maailma ei mahu. Kuid juba võtavad kätest kinni, tõmbavad mu sujuvalt püsti, talutavad tagasi sauna. Istun käed laiali, vanad vihtlevad – seda kutsutakse lennukiks. Siis laman jalad seinal, vanad vihtlevad edasi.
Pärast protseduuri olen sellises saunajärgses olekus, millesuguses varem pole olnud. Saunamehed ütlevad, et kestab terve nädala. Mitu tundi käinud Läti šlaagriraadio kõlab lõpuks kui kõige õigem muusika.
Jānis teeb mulle pärast õllevihtlemist ka. Valab seljale ja hõõrub. Kui saunas ehtsad lõhnad levivad, on mõnus. Purgiõlidest tulevad aroomid pole üldse sellised. Hiljem vihtlevad saunikud üksteist. Vaatan pealt ja jätan meelde.
No mis värk see oli?
Uni oli öösel hea, aga kõrgendatud enesetunne tervet nädalat ikka ei kestnud. Juris helistab hommikul ja küsib, kuidas olek on. Paha pole.
Kui saan mõne sauna kütmisel sõna sekka öelda, siis plaanin öelda nii: ära küta palavaks, las olla niiske, hangi vähemalt viis erinevat vihta, lase ennast mitmekülgselt vihelda, vihtle teist ka, hüppa vette ja ära kiirusta. Näo vihtade alla katmine on hea idee. Lätlaste ideevaramu on ammendamatu, sealt tasub aeg-ajalt midagi juurde võtta.
Pärast pühalikku vihtlemist vette minnes toimub inimestel kosmiline restart ja vahemälu kustub, räägivad saunatajad. Ei tohi ainult külma vett peljata ega kõike sündivat mõtetega takistada. Riided võtab Jurise kinnitusel pärast teist leili seljast ka kõige häbelikum saunataja. Pärast veest tulekut hakkab mõni nutma, teine naerma, mõni karjuma ja teine tõttab kohe rõõmuga tegemata asju ära tegema.
Üks skeptiline arst olla kolleegide juuresolekul saunaprotseduuri läbi teinud ja saunikute käte vahel kui laip komberdanud. Teised arstid jooksid ligi, et mis juhtus. „Kaduge eemale, laske mul kaifida,” pomisenud kosmost näinud arst.
Mida kõike pidi kuulama
Lätlastel on samuti saunavõistlused, aga need pole sellised nagu soomlastel, kes kuumuse kätte koolevad või eestlastel, kes ühest saunast võidu teise jooksevad. Neil on midagi sellist, et vihtleja vihtleb ning viis kohtunikku vaatavad pealt ning valivad parima vihtleja.
Kui kitsaskohtadest rääkida, siis... Lätlased, kuuevarbalised, rääkisid nii palju oma juttu, ei andnud rahu. Ei viitsi terve õhtu kõiki maailma teooriaid kuulata: veeaur kui energiavahendaja; tšakrad ja energia; inimeste instinktid, kui saunas on eri soost inimesed; duši all kaob üks nahakiht, vannis kaks, saunas neli; riiete või linadega ei tule saunaskäigust midagi välja; võib lugeda, kuidas üks või teine taim mõjub, aga parem on juhinduda sisetundest ja lõhnast; pärast vihtlemist maas lamades käib pea ringi, sest maa, see on naisenergia ja naised ajavadki pea ringi käima; saunameister areneb nii, nagu karates saadakse paremaid vöösid; kahe mehega üht naist viheldes tekib alateadlik võistlus; seebiga ei või pärast sauna pesta, sulgeb poorid; kui nelja tundi aega pole, siis ära parem sauna mine.
Kujutan ette, et mõni Läti saunasorts viib kogu protseduuri oma etnosaunas väga pühalikult läbi. Neil meestel oli kodune olemine, mis teebki asja inimlikumaks - hangi enda sauna samuti kümme vihta ja saadki kosmost katsuda.
Lõpus tegi Jānis trikki ka. Mekkisin enne äraminekut veel puskarit, mis maitses palju kangemalt kui alguses. Olen saunas puhastunud, kuulsin. Jānis võttis pitsi kätte ja nõidus seda pool minutit käte vahel. Maitsesin ja oli palju mahedam, isegi magus. „Ütlesin talle, et muutugu likööriks,” selgitab Jānis, kes käte vahele tekkinud tulekeraga küünla põlema süütab.
Hea inimene Jānis lubas mulle veel, et sõidab tasuta Eestisse, kui minu kaudu mõnda eksootilisemat rahvust saunatada saab. Need reageerivat paljale ringimässamisele alati omapäraselt. Plaanin talle mõne eksootlisema rahva esindaja leida ja siis tõmban meest sõnast.
