Uued tehased suurendavad nõudlust küttepuidu järele

Eesti puidutööstusse on tulnud või lähemal ajal tulemas mitmeid tootmisüksusi, mis plaanivad toorainena kasutada väheväärtuslikku puitu, millele enam ammu pole siinmail piisavalt rakendust leitud.

Praeguse raiemahu juures tuleb igal aastal turule küttepuitu kolme-nelja miljoni tihumeetri jagu ning vähemalt miljon tihumeetrit sellest veetakse piiri taha töötlemata. Küsimus ongi selles, kes ja kuidas seda materjali kasutab. Võimsa tselluloositehase rajamise initsiaatorid Margus Kohava ja Mati Polli ettevõttest Est-For Invest lubavad, et kui tehas püsti saab, on see võimeline enam-vähem kogu praegu väljaveetava puidukoguse ise ära kasutama.

Kui puidurafineerimise tehase rajamine on veel küsimärgi all, siis on ka üksjagu reaalsemaid plaane.

Novembrikuus teatas OÜ Baltania, et kavatseb ehitada söepelletitehase Jõgevamaale Vägari külla.
Praegu võtavad suure osa turule tulevast küttepuidust Graanul Investi kontserni kuuluvad jt pelletitootjad. Lisaks peaks nõudlust küttepuidu järele suurendama üha hoogustuv koostootmisjaamade üleminek biokütusele, rääkimata võimalusest, kui puitkütuste baasil peaks Narva elektrijaamades hakatama tootma elektrienergiat.