Geneetiliselt muundatud organismid kütsid jälle kired taevani
Euroopa Liidus on üldreeglina geneetiliselt muundatud organismide kasvatamine keelatud, lubatud on vaid mõni üksik. Seetõttu jäeti keelamine riikide enda otsustada. Täpsemalt käib jutt Monsanto GMO maisi sordist MON810, mis on levinud Hispaanias ja Portugalis.
Tähtajaks teatas 19 Euroopa Liidu riiki ja piirkonda, et loobuvad geneetiliselt muundatud viljade kasvatamisest täielikult. Need riigid on Holland, Belgia Vallooni osa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, Horvaatia, Küpros, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Luxemburg, Malta, Poola ja Sloveenia.
Eestit selles nimekirjaspole, mis kutsus esile Ökoriik Eesti võrgustiku, kutseliste mesinike ühingu ja mesinike liidu algatatud avaliku pöördumise.
„GMOde kasutamise mõjude uuringud on alles lapsekingades, mistõttu sellega kaasnevad täna riskid, mida me ei oska veel piisavalt hinnata. On arvukaid uuringuid, mis seavad GMOde terviseohutuse tõsise kahtluse alla,” kirjutatakse pöördumises.
Pöördujad on seisukohal, et tänased teadmised, uuringute tulemused, inimeste hoiakud GMOde suhtes ning GMOde kasutamisega kaasnevad riskid on piisav argument, et Eesti liituks seisukohaga GMOd oma territooriumil keelata.
Lisaks on Eesti Vabariik toonud oma mainekujunduses jõuliselt esile Eesti kui mahemaa kuvandi, millega GMOde soosimine kokku ei sobi.
Arutelu komisjonides
Pöördumist arutati Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisistungil.
Eestimaa roheliste ridadesse kuuluv Rea Raus ütles, et teadusuuringud on näidanud, et GMO-d kujutavad endast ohtu nii inimese kui keskkonna tervisele ja seda moel, mida me esialgu adudagi ei pruugi. “Õietolm levib ju kõikjale! Seame GMO-de lubamisega ohtu Eesti kui mahemaa staatuse," selgitas Raus.
GMOde kasvatamise lubamisel on ka otsene majanduslik tagajärg: mesinikud peavad selle tõestamiseks, et nende mesilas toodetud mesi on GMO-vaba, hakama tellima kalleid analüüse.
Ka keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tegemist tõsise probleemiga, mida on vaja põhjalikult analüüsida ja kiirelt tegutseda.
“Kuna tänase seisuga ei ole keskkonnaministeerium andnud ühtegi GMOde keskkonda viimise luba ja ka ainukest ELis lubatud GMO maisi meil ei kasvatata, tähendab see, et Eesti on praegu GMOde kasvatamisest vaba. Oluline on, et see oleks ka tulevikus samamoodi ja vajadusel tuleb see kirjutada seadusesse,“ sõnas Vakra.
Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et hetkel reguleerib GMOde kasvatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mida aastal 2015 täiendati. „Täiendus annab liikmesriikidele võimaluse konkreetse GMO kasvatamist piirata või keelata oma territooriumil või selle osal,“ selgitas Kokk.
Ta lisas, et Eestis on pigem suund mahetootmise suunas ja maaeluministeeriumilt saadud senise teabe kohaselt puudub Eestis GMOde kasvatamise vastu huvi.
Poolt ja vastu
„Need maad, mida nad nimetavad GMO vabaks, ei ole keelustanud mitte GMO kultuure ja aretusmeetodeid, vaid ühte GMO maisisorti, mis on ELis lubatud kasvatada. Selles sordis on taimekahjurite vastane toime ja see kahjur on vaid soojas kliimas, mitte meie tingimustes. Lisaks see sort meie kasvutingimustesse ei sobi ja pole mõtet keelata asja mis siin ei kasva. See on sama kui hakata meil banaanikasvatust ära keelama,” pahandab Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Tema sõnul on pöördumine inimestele teadlik valetamine.
„GMO kultuurid ei ole saatanast, kuigi neid ei ole pühakirjas üles tähendatud. Kindlasti peab säilima terve mõistus ja ettevaatus, kuid totaalse keeluga kaasa minek ei ole põhjendatud ühegi ökoreligiooni paanikaga. Sama hästi võiks keelustada autodega sõitmise või lennukitega lendamise, kuna see pole sama kindlasti ohutu,” tõi võrdluse põllumajandustootja Andres Veide, kelle meelest GMO totaalne keelsutamine on progressi tapmine.
Viru lihaühistu juht Einar Jakobi arvab samuti, et totaalne keelamine pole vajalik.
„Enne kui me midagi keelustama hakkame, peaks olema läbi käidud kõik poolt ja vastu argumendid, ka majanduslikud. Senimaani on tehtud palju lobitööd GMO kahjulikust mõjust ning see läheb üldsusele hästi peale, nagu seda on ka punase liha kahjulikkus jne. Me ei tohiks selles arutelus laskuda emotsioonide tasemele ning peaks tõsiselt suhtuma selle valdkonna faktidesse ja argumentidesse. Tegemist on ju ikkagi teaduse edumeelse arenguga ning me ei saa ju öelda, et näiteks kõik seni tehtud tõuaretus loomakasvatuses või sordiaretus taimekasvatuses on ohtlik ja vale,” argumenteerib Jakobi.
Ida-Virumaa mahe- ja tervisetoodete firma RemedyWay OÜ turundusjuht Nelly Vahtramaa on aga jäigalt GMOdega leppimise vastu ning pooldab Eestis GMO-kultuuride kasvatamise keelustamist sajaprotsendiliselt.
“Teadlaste poolt on tõestatud, et GMO-kultuuride söögiks tarbimine põhjustab mitmeid autoimmuunhaigusi, mida arstid ravida ei suuda,” kordab ta. “Vaatamata suurfirmade-poolsele suurele survele, on 19 Euroopa Liidu riiki öelnud ametliku ei GMO kasvatamisele oma riigi territooriumil. Kas Eesti peaks olema nüüd see, kes ütleb jah? Ei pea!"
GMOde ohtlikkuse teise külje toob aga välja mahetootja Juhan Särgava.
"Eesti on siiamaale olnud GMO-dega leppiv põhjendusega, et kõnesolevad maisisordid eriti hästi siia ei sobi," selgitab Särgava. GMOdega on tema sõnul nii, et lisaks läikivale poolele on ka teisi külgi.
"GMO seemed on range patendikontrolli all ja tuhandeid farmereid Ameerikast Indiani on pidevates jätkuprotsessides kohtutes. Kus on seemne autoriõigust rikutud või on saastumine toonud võõrad seemed põldu, risttolmnemine jätnud tuvastatava jäljendi naabrimehe saagis. See on teine maailm, kus iga seeme on patendeeritud ja annab sendi seemneomanikule. Omatoodetud (OTS) seemnetega kui talumehe põhiõigusega saab olema lõpp. On terve kodulehekülg www.saveourseeds.com kus juba praegu tuntakse tõsist muret seemnekoosluse säilimise üle."
Tolmnemisega saastumine on Särgava kinnitusel ühesuunaline protsess, mida ei anna tagasi pöörata. Seetõttu ongi Euroopas valitsev ettevaatusprintsiip, et pikema aja jooksul õppida tundma võimalikke taastumatuid hälbeid saadava kasu kõrval.
"Kasu saavad madala omahinna läbi vähesed, GMO vabaduse hoidmise võimaluse kaotavad paljud," võtab Särgava teema kokku.
