Lihafoorum: kas Eesti liha vajaks ekspordiagentuuri?
Oluline on ka lambaliha, samuti võiks Eestis olla oma part ja hani ning miks mitte isegi putukad, arvasid koosolijad.
Sea- ja veiseliha võrdsustumas
Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban andis lihafoorumil ja konverentsil „Veiseliha tootmine ja areng Eestis“ ülevaate lihasektorist ja selle positsioonist põllumajanduse strateegias ning veiselihasektori olukorrast.
Gorban ütles, et Eestis on lihatarbimine aasta-aastalt kasvanud ja eelmisel aastal sõi keskmine eestlane 82,2 kilogrammi liha. „Eestlane on lihausku ning nõudlus loomakasvatustoodangu järele on olemas,“ lisas ta.
Viimastel aastatel on lihaveiste arv kasvanud 80 tuhande loomani. Gorbani sõnul on positiivne, et veisekasvatajad on aasta-aastalt suutnud kasvatada sektori kogutoodangu väärtust, mis läheneb tänaseks juba seakasvatuse toodangu väärtusele.
2017. aastal on loomatoodangu väärtus esialgse hinnangu kohaselt 445 miljonit eurot. „Kogutoodangu numbrite põhjal saab öelda, et eelnevatel aastatel piima- ja sealihasektoreid tabanud kriis on tänaseks hinnatõusu toel ületatud,“ tõdes Gorban.
Eesti lihaga isevarustatus oli eelmisel aastal 76%. Isevarustatus on meil hetkel tagatud üksnes veiseliha (128%) ning lamba- ja kitseliha (100%) osas. „Arvestades meie looduslikke tingimusi, on Eesti loomakasvatusel jätkuvalt potentsiaali rohumaid senisest efektiivsemalt väärindada,“ hindas asekantsler loomakasvatuse perspektiivi.
Eksportida tooteid, mitte elusloomi
Eesti tootjad ekspordivad liha ja lihatooteid 60 miljoni väärtuses, samas kui elusveiste ekspordi väärtus läheneb juba 30 miljoni euroni. „Peame astuma samme selleks, et Eesti muutuks tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks,“ selgitas Gorban.
See tõi saalist küsimuse, kui kaugel on riigi ekspordiagentuuri loomine. "Ekspordiagentuuri ei looda, küll aga tehakse koostööd," vastas Gorban. "Maaeluministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning välisministeeriumi koostöös arutatakse, kuidas toetada eksporti ning jõuda paremini välisturgudele."
Indrek Lekko Atria Eestist aga arvas, et liha osas pole ekspordiagentuuri vaja, müüjaid ja vahendajaid tegutseb niigi piisavalt.
