Uuring: kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega
„Radioaktiivsuse halvast mõjust inimese tervisele ollakse üldjuhul teadlikud, kuid ekslikult arvatakse, et see oht võib tekkida ainult näiteks tuumaelektrijaamades. Tegelikult pärineb suur osa kiirgusest just loodusest endast. Võimalikke tekkivaid terviseprobleeme saab aga vältida, kui mõtleme läbi kuhu ja kuidas oma hooneid ehitame,“ selgitas kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks.
Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulka. Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga alad on Põhja-Eestis Narvast Pakri saarteni. Kõrge radooniriskiga alasid leidub ka Lõuna-Eestis (Luunja, Põlva, Tõrva, Viljandi jt piirkondades), harvemini hajutatult ka mujal Eestis.
Kokku uuriti atlase koostamiseks radooni ja looduskiirguse taset ligikaudu 1500 uuringupunktis. Atlase koostamise tingis vajadus informeerida Eesti elanikkonda, et kuulume Euroopa kõrgema radooniriskiga riikide hulka.
Radoon on looduslik lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mida leidub pea igal pool Eesti pinnases. Radoon pääseb hoonesse peamiselt hoonealusest pinnasest, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel radooniga arvestada. Kaasaja meditsiin on teinud kindlaks, et radoon on suitsetamise järel teisel kohal olev kopsuvähi põhjustaja.
Atlas on koostatud selleks, et seda saaks kasutada näiteks detailplaneeringute kehtestamisel ja erinevates uurimus- ning teadustöödes. Elanikud saavad kaartide põhjal hinnata, kas nende kodu või tulevane kodu asub radooniohtlikus piirkonnas.
Ruumide siseõhu radooni põhiliseks allikaks on ehitiste all erinevatel sügavustel pinnases levivad uraani sisaldavad mineraalid. Viimastes tekkiv radoon satub ehitistesse migratsiooni tulemusena koos teiste pinnases liikuvate gaasidega.
Uuringu viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskus ning seda rahastas SA KIK.
Radooniatlast saab lugeda SIIT.
