FOTOGALERII | Pisike Vietnami jõesaar on kalabasseinidest ruuduline, sealt jõuab meie poodi pangasius
Eesti inimestele on seda oluline teada, sest Mekongi kala on müügil siinsetes poodides ja tihtipeale arvatakse, et pangasius pole kõige puhtam.
Kõigest sellest saab täpsemalt teada ligi 40-minutilisest Maalehe dokumentaalfilmist, kus Eesti ja Soome teadlased mõtestavad lahti, miks pangasiuse pärast ei pea muretsema.
Muuhulgas selgub, et Läänemere rasvased kalad on inimese tervisele ohtlikumad kui Mekongi pangasius.
See tuleb sellest, et pangasius kasvatatakse kiiresti suureks (5-6 kuud) ning mürgid tema rasvadesse ladestuda ei jõua.
Samas aga Läänemeres looduslikult kasvavad kalad – näiteks räim, forell ja lõhe – elavad meres püügikõlbulikuks saamiseni kaua ning neisse talletub seepärast rohkem inimese tervist halvasti mõjutavaid aineid.
Pangasius on üldse üks eriline kala. Ta suudab elada väga mudases ja hapnikuvaeses vees. Kui mõne Eesti kalaliigi esindaja peaks pandama Mekongi jõe vette, saabuks lõpp kiiresti.
Pangasius saab aga hakkama, sest käib hapnikupuuduse korral pidevalt veepinnal hingamas ja suudab hapnikku omandada ka õhust.
See on veel üks põhjus, miks pangasiusesse ei kogune olevad ohtlikud ained – pangasius lihtsalt ei lase enda lõpuste vahelt seda suhteliselt reostunud vett suurel hulgal läbi, vaid võtab hapnikku ka õhust, kus mürke pole.
Maaleht külastas Mekongi jõel viite kalakasvatust. Osa neist olid jõe peal, kus kala kasvab püünistes, teised olid kahel saarel, kus kala kasvatatakse suurtest basseinides.
