Estonian Cell on poolteist aastat vales kohas heitvett merre lasknud ja valest kohast ka proove võtnud

Maa-ameti ortofotodel torkab silma kahtlane “saba”, mis Kunda lähisel meres asuvast torust Letipea neeme taga merre valgub. Selle päritolu ei osatud kuni tänaseni selgitada ning ajakirjaniku küsimusi peeti asjatuks tondi otsimiseks. Nüüd selgus, et tegu on Estonian Celli kahest kohast katkise heitveetoruga.

Maaleht avastas juhuslikult maa-ameti läinud aasta augustis tehtud ortofotol kahtlase merre suubuva tumeda laigu, kohas, kus tegelikult ei tohiks midagi merre voolata.

Mõte viis loogilist rada mööda Kunda piiril asuva puidumassitehase Estonian Cell juurde, millele keskkonnaamet on väljastanud kompleksloa heitvee süvamerelasuks Soome lahte Mahu piirkonda. Loal on kirjas ka seirenõuded, mida, kus ning millise sagedusega seirata.

Kummaline on kogu loo juures see, et kohustus saastekoguse koostist seirata, proove võtta ja neid analüüsida on Estonian Cellil endal. Põhimõttel siis, et ise saastan, ise kontrollin. Tõsi, pisteliselt teostab merevee puhtuse kontrolli heitvee väljalaskekohas ka TTÜ meresüsteemide instituut.

Viitab reostusele, aga andmeid pole

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul selgitas, et Estonian Cell teostab süvamerelasku suunatavast heitveest kaks korda kuus seiret teatud näitajate osas. Lisaks on ettevõttel kohustus teostada suubla (süvamere väljalasu) seiret, mis tähendab merre pumbatava vee mõju kontrollimist merepõhja elustikule ja kalastikule. Seda tuleb teha kord viie aasta jooksul, mõningaid näitajaid peab kontrollima kord kolme aasta jooksul. Kahjulikku mõju seire käigus senini ei ole tuvastatud.

“Ma ei kujuta ette, mida muud see „saba“ olla võiks,” nentis Tuul veel eelmisel nädalal. “Keskkonnainspektsioonil mingit muud infot ei ole.”

Proovide võtmise ja analüüsimise protsessi kohta ütles ta, et ettevõte võtab ise oma heitveest proove ja esitab tulemused keskkonnaametile. Siis hindab keskkonnainspektsioon tulemusi plaanilise kontrolli käigus. Süvamerelasu seiret viib läbi TTÜ meresüsteemide instituut ja samuti võtab mereveeproove ka Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tulemused esitatakse keskkonnaametile.

Meresüsteemide instituudis (MSI) on Estonian Celli küsimustega viimasel ajal tegelenud TTÜ professor, merefüüsika osakonna juhataja Urmas Lips.

Ta teatab, et Estonian Celli väljalask on pildil osutatud kohast rohkem avamere poole (koordinaatidega: X=6604932, Y=652330). Nimelt on sedasi kirjas ettevõtte vee erikasutusloas. Eelmise aasta 21. augustil tehtud ortofotol oleva salapärase vettevoolu alguskoha koordinaadid on aga X=6603688, Y=651759.

2016. aastal MSI Estonian Celli toru juures mõõtmisi ei teinud. Küll aga hinnati mudeli abil, kui kaugele võiksid ohtlikud ained väljalasust levida, enne kui nende kontsentratsioon langeb alla lubatud piirväärtuse.

“Peale tsingi muude ainetega seal heitvees suuri probleeme ei ole. Aga see on öeldud Estonian Celli heitvee omaseire andmete põhjal,” nentis Lips. “Tsingi segunemispiirkonna ulatuseks hindasime 2,3 km väljalasust. Kaugemal ei tohiks olulist mõju olla.”

Estonian Celli toruotsa koordinaatide juures võttis MSI sel aastal kahel korral veeproovi.

“Proove analüüsiti Keskkonnauuringute Keskuse laboris. Seal määratakse erinevate metallide sisaldust (Cd, Cr, Cu, Zn, Ni, Pb). Ükski kontsentratsioon ei ületanud lubatud piirväärtust,” kinnitas Lips.

Samas ta tunnistas, et ortofoto põhjal tekkinud kahtluse kontrollimiseks oleks vaja sukelduja või kaamera abil see koht vee all üle vaadata.

“Meil ei ole siiani ülesannet olnud kontrollida, kas keskkonnaameti välja antud vee erikasutusloa info on korrektne ja kas sealkandis võib veel mõni toruots olla,” ütles Urmas Lips. “Aga vist oleks vaja seda nüüd teha.”

Ministeerium asus asja kontrollima

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner möönis, et kaardipilti vaadates võib järeldada, et “tegemist ei pruugi olla mingi loodusliku nähtusega, vaid pigem on see seotud inimtegevusega”.

Reisner järeldas pildi põhjal, et suure tõenäosusega on tegemist mingite ainete või mereveest oluliselt erineva vee sattumisega merre ja selle levimisega seal. Tõsi, sarnased tumedad laigud on näha ka jõgede suubumiskohtades, kus merre sattub magedat ja tumedamat hõljumiga vett.

Näiteks Kunda jõe suubumiskohas. Aga konkreetselt sellesse kohta ühtegi jõge ei suubu, pealegi algab tume ala rannikust rohkem kui kilomeeter eemal.

MIS ON MIS | Mereseire ja selle tulemus

• Mereseiret tehakse riikliku mereseire käigus, valitud punktides kogu Eesti merealal.
• Seireandmeid kogutakse laevadega merest veeproove võttes.
• Ülevaade ja kokkuvõtted riiklikust mereseirest on avaldatud veebis aadressil seire.keskkonnainfo.ee.
• Veekasutajad teevad omaseiret enda mõjuala piirkonnas, kus mõõdetakse keskkonda juhitavaid saasteaineid ja nende koguseid, kontrollitakse nende vastavust nõuetele kokkulepitud kohas, kus saasteaineid merre juhitakse.
• Veekasutajad peavad tegema seiret, et tuvastada saasteainete sisaldust ja levikut meres.
• Riikliku mereseire raames hinnatakse bioloogilisi, füüsikalis-keemilisi ja hüdromorfoloogilisi tingimusi vähemalt üks kord kuue aasta jooksul.
• Ettevõtja tehtav seire on suurema sagedusega, vastavalt loas kokkulepitud tingimustele. Loa tingimuste täitmise üle teostab järelevalvet keskkonnainspektsioon.

Allikad: keskkonnainspektsioon, TTÜ meresüsteemide instituut

Pildil pole näha ka ühtegi laeva ning arvestades laigu suurust ja leviku ulatust, oleks pidanud tegemist olema suure laevaga, mis nii madalasse rannikuvette ei pääsegi.

Reisner kinnitas, et kaardil näidatud kohas pole keskkonnaregistri andmetel ühtki toruotsa, need asuvad mõnevõrra kaugemal meres. Samas ei viita keskkonnaministeeriumile teadaolevad seireandmed reostuse levikule selles piirkonnas.

“Keskkonnaministeeriumil pole andmeid saastekogustega seotud anomaaliate kohta piirkonnas,” kinnitas Rene Reisner.

Estonian Celli juhatuse liige, ettevõtte finantsdirektor Siiri Lahe märkis, et ettevõtte heitvee süvamere väljalaskekoht on pildil olevast laigust enam kui kilomeetri kaugusel põhja pool.

“Viidatud saba on meie süvamere väljalasust enam kui kilomeetri kaugusel ja seda ei saa kuidagigi Estonian Celli tegevusega seostada,” kinnitas Lahe. “Saba võib olla mõne laeva pilsivesi vms, mida Estonain Cell ei ole pädev omalt poolt kommenteerima.”

Lahe selgitab, et ettevõte puhastab tehasest tuleva vee enne merre suunamist täielikult ja heitvesi vastab kõigile kompleksloa nõuetele.

“Muuhulgas kontrollisime üle, et puhastustulemused olid suurepärased ka sel päeval, kui see foto tehti,” lisas ta.

Ajakirjaniku ettepaneku peale Estonian Celli veekasutust ja selle hilisemat puhastamist kohapeal näidata vastas Siiri Lahe, et seoses kavandatavate kasvuinvesteeringutega toimub territooriumil järgneva aasta jooksul mitmeid ümberehitusi, mh reovee puhastuseks kasutatavate basseinide laiendus ning soovitas tulla hiljem.

Puidumassitehase heitveetoru on katki

Siiski edastas ministeerium Maalehelt laekunud info kahtlase laigu kohta keskkonnainspektsioonile, et asjaolusid lähemalt kontrollida. Seda tehtigi ja sel kolmapäeval käisid viidatud kohas merepõhja uurimas tuukrid, kes avastasid, et Estonian Celli süvamerre viiva heitveetoru on kahes kohas lihtsalt katki läinud. Tehti veeproovid, mille tulemused selguvad umbes nädala pärast. Lisaks teavitati ka Estonian Celli, ettevõte lubas toru parandamiseks kohe tegutsema hakata.

“Keskkonnainspektsioon annab veeproovide tulemustest teada niipea kui need käes,” teatas pressiesindaja Kadri Kauksi eile Maalehele.

Tunnike hiljem saabus ka e-kiri Estonian Celli keskkonnajuhilt Kersti Luzkovilt, milles ta tänab Maalehte, kelle kaudu ettevõtte sai teada võimalikust probleemist tehase meretoruga.

“Käesolevaga soovime informeerida, et täna anname välja pressiteate, kus selgitame tekkinud olukorda,” kirjutas Luzkov. “Lisaks sooviksin ära märkida, et peale viimast investeeringut reoveepuhastusse on meie heitvee väljundi numbrid olnud stabiilselt kompleksloas esitatud normide piires. Kuid heitveele on iseloomulik kõrge värvus, mis on andnud põhjust aerofotol märgata heitvee segunemist meres.”

Heitvee laskmine merre on täiesti tavaline

Selliseid sabasid on meres rohkem kui üks, need on seotud enamasti toruotste või jõgede suubumiskohtadega ja üldjuhul on see täiesti tavapärane.

Sellisel seisukohal on keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner.

Ta selgitab, et maismaalt merre suubuv jõe- või heitvesi on kas puhtam, läbipaistvam või hõljumi tõttu mereveest erinevama värvusega. Seetõttu võib piltidel näha jõgede ja toruotste suubumiskohas merevee värvuses erineva tooniga laike.

"Saastekolleteks võib lugeda neid toruotsi, millest väljuv vesi ei vasta kehtivatele nõuetele," märgib Reisner. "Nende kaudu merre jõudev vesi ületab heitveele kehtestatud saasteainete piirnorme või kui see heitvesi toob endaga kaasa merevees keskkonnakvaliteedi piirnormide ületamise (merevees lubatud saasteainete piirnorme ületatakse).

Eestis on mitmeid mere põhjas olevaid torusid, mille kaudu juhitakse merre heitvett, sademevett või muid saasteaineid. Meres toimub heitvee ja muude saasteainete segunemine ja sisalduste ühtlustumine.

Osa inimtekkelisi saasteaineid settib mere põhja, osa läheb vee-elustiku- ja taimestiku kaudu looduslikult ringlusse.

Nimetatud pressiteates selgitab Siiri Lahe, kuidas heitvesi ikkagi just Estonian Celli torust merre pääses ning kinnitab, et tegemist on ikkagi puhastuse läbinud veega, mille koostis vastab kompleksloas kehtestatud normidele (pressiteate terviktekst allpool).

Maaleht tunnustab keskkonnaministeeriumi, keskkonnainspektsiooni ja teisi seotud asutusi kiire tegutsemise eest. Asja uurima asumisest kuni heitveelekke põhjuste avastamiseni kulus paar nädalat.

Samas tundub kummaline, et poolteist aastat saab heitvesi, olgu see siis normide kohane või mitte, merre voolata täiesti vales kohas, ilma et sellest kellelgi aimu oleks.

Paratamatult tekib selle kõige juures küsimus, kuivõrd meie merereostuse paiksed ja hajusad allikad kontrolli all on. Antud juhul käidi veeproove võtmas kohas, kus teadaolevalt Estonian Celli toruots asub ja vaadati analüüse, mis olid ideaalses korras, kuigi põhimõtteliselt sellesse kohta suur osa heitveest üldse ei jõudnutki, sest pääses merre juba enam kui kilomeeter enne õiget kohta.

Eks sestap on ka arusaadav, et esimeste järelpärimiste peale kõigis ametkondades ja ka ettevõttes endas osati vaid õlgu kehitada. Kuni selleni välja, et ajakirjanik näeb tonti seal, kus midagi tegelikult pole.

ESTONIAN CELLI PRESSITEADE | Kontrollime süvamere väljalasu toru seisukorda

Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul leidsid Keskkonnainspektsiooni poolt uuringuid teostanud tuukrid eile Kunda lahe merepõhja vaatluse käigus 2,4 km pikkusel süvamere väljalasu torul rannast umbes 1 km kaugusel kaks lekke kohta. Üks neist on esialgsetel andmetel ca 2 cm pragu ning teises kohas leiti torude ühenduskoha nihe. Estonian Celli süvamere väljalasu toru suue asub 2,4 kilomeetri kaugusel rannast ning 11 meetri sügavusel.

“Estonian Celli labori uuringud ja keskkonnaameti tagasiside kinnitavad, et merre jõudev puhastatud heitvesi vastab kõikidele keskkonnanõuetele ja on ohutu. Lisaks tehase omaseirele on viimase poolaasta jooksul Keskkonnauuringute labor võtnud proove veepuhastusjaamast väljuvast heitveest. Ka nende tulemused kinnitavad, et merre jõudev puhastatud heitvesi on keskkonnale ohutu ja vastab ettevõttele antud keskkonna kompleksloa nõuetele,” selgitas Siiri Lahe.

Estonian Cell on toru seisukorra tuvastamiseks ja parandamise ettevalmistamiseks alustanud uuringuid, et saada täpsem ülevaade süvamere väljalasu toru seisukorrast. “Kui ilm vähegi võimaldab, siis lähevad juba homme tuukrid vajalikke uuringuid tegema ja veeproove võtma.

Kuna toru asub 5-11 meetri sügavusel, siis nõuab selle uurimine professionaalide abi. Kui tuukrid on mere põhjas ära käinud, siis saame juba täpsemalt öelda, kuidas ja mis tempoga toru lekke kõrvaldame. Uut infot saame anda uuringutulemuste analüüsi järgselt kõige varem homme õhtul,” selgitas Lahe. Ettevõte teeb koostööd keskkonnainspektsiooniga ja on teavitanud keskkonnaametit.

Torust merre jõudev puhastatud heitvesi on võrreldes mereveega pruunikama värvusega. “Värvust mõjutab haavapuidu koostisse kuuluv orgaaniline aine. Vaatamata vee värvusele on see looduskeskkonnale ohutu ja tehase heitvee värvus on väga sarnane Kunda jõe loodusliku värvitooniga,” selgitas Lahe.

Estonian Cellile väljastatud keskkonna kompleksloa nõuete järgi on ettevõte kohustatud regulaarselt läbi viima merekeskkonna seiret. Iga kolme aasta tagant viiakse läbi üks kord kuus aastaringselt seire, kus uuritakse heitvee mõju merevee kvaliteedile ja elustikule. Viimane seire teostati 2014. aastal ja mingeid negatiivseid muutusi ei täheldatud. Selle aasta lõpuks valmib järjekordne aruanne merekeskkonnast tehase väljalasu piirkonnas.

Iga viie aasta tagant mõõdistatakse merepõhja põhjataimestik ja – loomastik ning kalakooslused. Samuti teostatakse saasteainete hajuvusarvutus meres. Viimane sellelaadne uuring viidi läbi 2014. aastal. Uuringu tulemusel ei täheldatud mingeid negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale.

Lisaks eelnimetatud uuringutele teostab Estonian Cell ka suubla seiret ohtlike ainete leviku kohta väljalasu piirkonnas. Viimane sellekohane uuring viidi läbi käesoleval aastal ning ka see uuring ei tuvastanud mingeid negatiivseid muutusi.Tänu tähelepanelikele inimestele ja Keskkonnainspektsiooni abile leiti eile leke Estonian Celli süvamere väljalasu torul umbes ühe kilomeetri kaugusel kaldast Kunda lahes.

Lekke kaudu merre jõudev puhastatud heitvesi on tervisele ja keskkonnale ohutu ning selle kvaliteet vastab keskkonna kompleksloa normidele. Estonian Cell on toru seisukorra tuvastamiseks ja parandamise ettevalmistamiseks alustanud uuringuid.