Ministeeriumi poole pöördusid sellekohase palvega üheksa metsavaldkonna esindajat. Põllumajandusminister ütles, et olukord metsades on sarnane kui põldudel – need on vett täis ning pole võimalik metsas midagi teha, kuna raske tehnika vajub mutta. „Olukord on lühidalt öeldes halb. Kui ei tule metsameeste oodatud ilma ehk jääd, et võiks metsatöid teha, tuleb lihtsalt kevadet oodata,“ selgitas Duklāvs.

Läti metsa ülestöötajate liidu president Andrejs Cunskis rääkis, et ilma tõttu on raskendatud metsa ülestöötamine ja puidu metsast välja vedamine. "Kruusateed on suletud ja nad polegi sõidetavad, sest nad on täielik "puder". Kuramaal on osa teedest lihtsalt vee all," ütles Cunskis. Seetõttu on ettevõtetel raskem maksta pankadele liisinguid või laene.

Kriisikomisjon pöördus eri riigiasutuste ja krediidiasutuste poole, et need ei rakendaks metsaomanikele karistusi. „Nagu ka põllumajanduses juhtunu puhul, ei saa me kedagi sundida, aga saame neilt paluda, et karistussanktsioone praegusel ajaperioodil ei rakendataks,“ rääkis minister. Riigi poolt väljakuulutatud katastroofiolukord peaks tema sõnul olema piisav argument ka kohtus, kui peaks tekkima küsimusi kohustuste mittetäitmise üle.

Lätis on seis juba nii sant, et sealne riigimetsa majandaja Latvijas valsts meži otsustas, et järgmisel aastal ei müüda ekspordiks ühtegi notti paberipuitu, kõik läheb kodumaisele tööstusele, sest näiteks Riia kartongivabrik pandi vahepeal puidupõua tõttu isegi seisma. Siiani olid Läti metsad Lõuna-Eestis asuvatele pelletitehastele hea toorainebaas, mis nüüd ilmselt üksjagu kokku kuivab.

Suve lõpus kuulutati üleujutatud põldude tõttu erinevalt praegusest kriisiolukorrast välja eriolukord 29 Läti omavalitsuses. Novembris maksis Läti valitsus üleujutustes ja vihmades kannatanud põllumeestele välja ligi 15 miljonit eurot, millele lisandus möödunud nädalal Euroopa Komisjoni ligi 3,5 miljoni euro suurune abi.