Veel varasemal ajal pidasid ametit üksikud klaasimeistrid ja klaasijad. Ent siiski, sajanditepikkuse Eesti klaasitööstuse ajaloos kujunes 1930. aastate teine pool lausa eriliseks, sest Johannes Lorupi tehas hakkas esimesena tavaliste pudelite ja pakkeklaasi kõrval tootma pilkupüüdvat kristalli ning pool-kristalli, täitma keerukaid eritellimusi ning suur osa ettevõtte toodangust müüdi välisriikidesse.

Detsembris 1932 allkirjastas Johannes Lorup lepingu, võttes nii viieks aastaks rendile Koplis endise Bekkeri laevatehase territooriumil olnud kaks pikalt tühjalt seisnud tööstushoonet. Koha valikul peeti esmajoones silmas nii raudtee kui ka sadama lähedust.

Kevadel 1933 alustati põhjalikke ümberehitustöid, milleks kulus üle poole aasta. Uude vabrikusse toodi Meleskist Lorupi soetatud kaasaegsem sisseseade, uhiuued klaasisulatusahjud ehitati Taani inseneri Christianseni projektide järgi, kes ka ise juhtis Koplis ahjude montaaži.