Lorupi klaasivabrik maksis töölistele mitmekordset palka
1930. aastatel ei olnud veel levinud tootmisliini käivitamine mõne sümboolse liigutusega või lindi läbilõikamisega. Sellegipoolest – 10. jaanuaril 1934 alustas Tallinnas Koplis tööd uus klaasivabrik, millest vaid aasta-poolteisega sai Eesti klaasitööstuse lipulaev.
Eesti klaasitööstuse alguseks peetakse Hiiumaal aastatel 1628–1664 tegutsenud Hüti klaasimanufaktuuri.
Veel varasemal ajal pidasid ametit üksikud klaasimeistrid ja klaasijad. Ent siiski, sajanditepikkuse Eesti klaasitööstuse ajaloos kujunes 1930. aastate teine pool lausa eriliseks, sest Johannes Lorupi tehas hakkas esimesena tavaliste pudelite ja pakkeklaasi kõrval tootma pilkupüüdvat kristalli ning pool-kristalli, täitma keerukaid eritellimusi ning suur osa ettevõtte toodangust müüdi välisriikidesse.
Detsembris 1932 allkirjastas Johannes Lorup lepingu, võttes nii viieks aastaks rendile Koplis endise Bekkeri laevatehase territooriumil olnud kaks pikalt tühjalt seisnud tööstushoonet. Koha valikul peeti esmajoones silmas nii raudtee kui ka sadama lähedust.
