Eelmine aasta põllumajanduses: 2016. aasta madalseisust välja
2017. aastal saadi hektarilt Eesti keskmisena 3,9 tonni teravilja.
Mullu toodeti Eestis kokku 1 311 900 tonni vilja. Teraviljasaagist moodustas 713 300 tonni nisu, 425 700 tonni oder ja 52 400 tonni rukis. Ühelt hektarilt saadi keskmiseks saagiks nisu 4,2, otra 4,1 ja rukist 3,9 tonni.
2017. aasta teravilja külvipind oli väiksem kui aasta varem. Teravilja kasvatati 330 700 hektaril, mida oli 5,9% vähem kui aasta varem.
Juubelileibade aktsioon suurendas rukki kasvupinda
Nisu kasvatati 169 800 hektaril. See on 3,2% rohkem kui 2016. aastal.
Rukki kasvupind suurenes varasema aastaga võrreldes 7,3% ja oli 13 300 hektarit. Selle põhjus võib olla see, et mullu kasvatasid rukist saja rukkipõllu ja miljoni juubelileiva kampaania raames ka need, kes sada varem teinud ei olnud.
Odra kasvupind vähenes 24,2% ja oli 102 500 hektarit.
Kaunvilja kasvatati 65 500 hektaril ehk 18,2% enam kui 2016. aastal. See oli ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind. Kaunviljade kasvatamist suurendas kindlasti viimaste aastate herne hea kokkuostuhind, samuti rohestamise nõue, mis näeb ette liblikõieliste kasvatamise mullakaitse eesmärkidel.
Hoolimata suurest kasvupinnast oli kaunviljasaak oli 75 300 tonni ehk 31,2% väiksem kui 2016. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 1149 kilogrammi kaunvilja. Ka selle peapõhjus on teada – uba ei saanud koristusküpseks ja kaks kolmandikku oapõldudest on siiani koristamata.
Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 165 300 tonni. 2017. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 73 800 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 2240 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.
Kartulisaak oli 91 200 tonni, mis oli 1,6% suurem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli 2017. aastal 5400 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 16 925 kilogrammi kartuleid.
Eesti lehmade keskmine piimatoodang üle üheksa tonni
Esialgsetel andmetel toodeti 2017. aastal 791 800 tonni piima ehk üks protsent rohkem kui aasta varem, teatab statistikaamet. Aasta lõpuks suurenes veidi piimalehmade arv ja suurenes ka aasta keskmine piimatoodang lehma kohta.
31. detsembril 2017 oli Eestis 251 300 veist, sealhulgas 86 400 piimalehma. 2016. aasta sama ajaga võrreldes oli veiseid ühe protsendi võrra rohkem, ka piimalehmade arv on suurenenud 0,3% võrra.
Piimalehmade arv on viimase kahekümne aasta jooksul olnud langustrendis, kuigi vahepeal on olnud väikesed tõusud. Nüüd on see jälle kergel tõusuteel. See on piima varumishinna tõusu üks nähtav tulemus.
Keskmine piimatoodang lehma kohta on aga pidevalt suurenenud. 2017. aastal oli keskmine piimatoodang lehma kohta 9159 kilo ehk 281 kilogrammi rohkem kui aasta varem. Mullused suuremad väljalüpsid said Kaiu LT OÜ, Vändra farmid ja Kõljala POÜ, kus piimatoodang lehma kohta ületas 12 tonni.
Aasta lõpus oli Eestis 284 500 siga. Sigu oli seega mullusest seitse protsenti rohkem. Sellele on kaasa aidanud see, et paljudes sigade Aafrika katku tõttu hävitatud seafarmides on tootmine taastatud. Samuti hakkab mõjuma otsus, millega suur osa Eesti seakasvatusest pääses kolmanda tsooni kitsendustest.
Lambaid ja kitsi oli Eestis mullu 86 800 ning see on neli protsenti vähem kui 2016. aasta samal ajal. Linde oli aasta lõpus 2,2 miljonit ehk kolm protsenti rohkem kui 2016. aasta lõpus.
2017. aastal toodeti 202,5 miljonit muna ehk kaks protsenti rohkem kui aasta varem.
