RMK vaidlustas kaks FSC auditi suuremat parandusnõuet
Selle aasta algul avalikustatud FSC sertifikaadi korralise auditi raport tõi RMK tegevuses välja mitmeid olulisi puudusi. Enamik neist puudutavad looduskaitset ning neile juhtisid audiitorite tähelepanu kodanikeühendused.
RMK vaidlustas kaks suuremat parandusnõuet ja selle tulemusena on üks parandusnõue kuni täiendavate tõendusmaterjalide kogumiseni tagasi võetud ja teise sisu ja täitmise tähtaega muudetud.
„Täiendavad välitööd koos infot saatnud ekspertidega on plaanis läbi viia veebruari lõpus,“ ütleb auditit läbi viinud NEPCon OÜ metsamajandamise ja tarneahela audiitor Asko Lust. Tema sõnul on muutuste põhjuseks asjaolu, et osad huvigruppide sisendid saadeti audiitoritele auditi nädala keskel ja neid kohti ei olnud auditi ajal võimalik looduses külastada. „Kuna parandusnõudes välja toodud info pärines tunnustatud liigieksperdilt, otsustati seda infot parandusnõudes siiski kasutada,“ lisab Lust. „Samas selgus hilisema kaebuse menetlemise käigus, et on vaja läbi viia täiendavad välikülastused.“
Lähiajal uuendatakse ka auditi avalikud kokkuvõtted FSC andmebaasis.
Auditi lahutamatu osa on konsultatsioon huvigruppidega ehk isikute ja organisatsioonidega, keda RMK tegevus puudutab ja kel on võimalus auditeerijatele kaebusi ja märkusi esitada.
„Täpsustaksin, et me ei käsitle saadetud juhtumeid kui kaebusi vaid pigem kui sisendit, mille abil saavad audiitorid hinnata ettevõtte vastavust rakenduvatele nõuetele,” selgitab Lust. „Kõik saadetud kommentaarid vaadatakse audiitorite poolt läbi ja kõigile huvigruppidele vastatakse. Kindlasti ei ole audiitori seisukohast erinevust, kas kommentaari saatis eraisik või organisatsioon.”
Auditi raportist selgub, et sisendit pakkusid ehk RMK tegevuse jätkusuutlikkuse kohta märkusi tegid kokku 10 huvigrupi esindajat. Maalehele teadaolevalt on kolm neist, liikumine Eesti Metsa Abiks (EMA), Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ja Hiite Maja SA on oma sisendi ka avalikuks teinud.
Autiti esialgset raportit ning nende organisatsioonide kirju NEPCon'ile võrreldes selgub, et EKO pretensioonid RMK metsamajandamise suhtes just looduskaitse osas on auditeerijate poolt detailselt arvesse võetud ja üle kontrollitud. Just EKO sisendil põhinevad kaks suuremat mittevastavust, mis puudutava valdavalt metsamajandamist vääriselupaikades, Natura elupaigatüüpides ja kaitsevööndites. Need parandused RMK vaidlustaski.
EMA esitas RMK tegevuse kohta kokku 11 kaebust, kuid kõik need ei kajastu raportis. „Kui parandusnõude kirjelduses ei ole märgitud kõiki saadetud juhtumeid, ei tähenda seda, et saadetud infoga ei arvestatud,” ütleb Lust. „Need võetakse teema käsitlemisel arvesse ja on audiitoritele täiendavaks sisendiks selle kohta, et teemaga on vaja tegeleda. Ettevõtted peavad olema vastavuses kõigi rakenduvate standardi nõuetega ja selles osas ei saa eristada, et mõni teema on tähtsam kui teine.
Kuid sertifitseerija ülesanne ei ole huvigruppide probleeme lahendada, vaid hinnata, kas sertifitseeritud ettevõte täidab FSC standardi nõudeid.”
Mõned EMA märkustest olid üldisemat laadi, näiteks RMK raiemahu suurus, kodanike kaasamine nii konkreetsetel juhtudel kui üldiselt ning turismisektori ja mesinike pöördumine seoses liiga intensiivse metsade majandamisega.
Nende kõrval oli kaevatud ka konkreetsete rikkumiste kohta Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndis, Vändra metskonnas Kondesmaa külas ning Soomaal Kuresoo kirdeservas. Nende juhtumite kohta auditiraportis märkeid ei ole.
Eraldi oli välja toodud RMK mitmete metsakasvatuslike võtete jätkusuutilkkus, millistest pälvis audiitorite tähelepanu juurepessu tõrjevahendi ROTSTOP kohatine puudulik kasutamine ning metsatöödel tekitatud pinnasekahjustused. Nende kohta tehti RMKle ka väiksem parandusnõue tähtajaga 12 kuud. Teised EMA poolt välja toodud ja konkreetsete metsaeraldistega illustreeritud puudused peamiselt metsa uuendamisel ja noorendike hooldamisel auditi raportis ei kajastu.
Looduslike pühapaikade eest seisjate pikast kirjast jõudis auditiraportisse soovitus ristipuude selgemaks esitamiseks kaartidel.
„Nende kommentaaride puhul, kus on saadetud mõni konkreetne juhtum vastatakse konkreetselt juhtumipõhiselt ja nende puhul, kus on juhtumeid rohkem, vastatakse üldisemalt,” räägib Lust.
„Märgin selguse huvides ära ka selle, et FSC süsteem näeb ette, et huvigrupid püüavad oma küsimustele esmalt vastuse saada sertifitseeritud metsamajandamis organisatsioonilt ja kui see vastus neid ei rahulda, siis on mõistlik sertifitseerija poole pöörduda,” jätkab audiitor. „Sertifitseerija hindab seejärel seda, kas sertifitseeritud ettevõte on andnud piisavalt selged vastused, kas juhtum on mittevastavuses FSC standardiga ja kui on, siis kas võimalike probleemidega on tegeletud.”
Tema sõnul olukorda, kus ettevõte on algselt sertifikaadi saanud, kuid jääb sellest korralise auditi käigus tuvastatud puuduste tõttu ilma, Eestis veel olnud ei ole. „FSC sertifitseeritud metsaomanikke on Eestis suhteliselt vähe ja minu teada kelleltki sertifikaati ära võetud ei ole. Küll on varasemast ajast olnud juhtumeid, kus on sertifitseerimise protsess läbi viidud, aga tulenevalt suurematest mittevastavustest ei ole sertifikaati väljastatud.”
Samas parandusnõudeid on tõstatatud kõikidel NEPConi poolt Eestis sertifitseeritud ettevõtetel ja enamikel on ka suuremaid parandusnõudeid olnud. „Auditeerimise käigus parandusnõuete tõstatamine on tavapärane ja selles ei ole midagi erakordset,” jätkab Lust. „Parandusnõuete eesmärk on juhtida tähelepanu kohtadele, kus ettevõte saab oma süsteemi paremaks muuta ja viia oma tegevust vastavusse FSC standardiga. Kindlasti ei ole need mõeldud ähvarduse või karistusena.
Kõik ettevõtted, kelle jaoks on sertifikaat oluline, on seni saanud oma süsteemides vajalikud muutused teha nii, et parandusnõuded on suletud. RMK-l on olnud ka varasematel aastatel suuremaid parandusnõudeid, kuid kõik need on õigeaegselt täidetud.”
