Viljaturg pole praegu eriti lootustandev, hinnad püsivad madalal
Konverents oli üles ehitatud vaheldusrikkalt, täites nii mitte ainult info jagamise, vaid ka meelelehutuse eesmärki. Sellel oli kaks põhjust: tänavu saab Eesti Vabariik saja aastaseks ning Scandagral täitub Eestis 25. tegevusaasta.
Väetised, seemned ja sordid
Scandagra alustas veerandsaja aasta eest Eestis Farm Planti nime all, omandades Vene ajast säilinud söödatehase Viljandis, mitmed terminalid, väetiselaod jms. Ettevõtet iseloomustab siiani hea side klientidega ning neist lugupidamine. Selle alustaladeks on mitmed aastakümneid püsinud töötajad, nagu nõustaja Tiiu Annuk, müügiesindaja Agu Lepik jmt.
Tavakohaselt räägiti konverentsil väetistest ja nende kasutamisest, taimekaitsest, uutest sortidest ja seemnetest. Tiiu Annuk võttis kokku eelmise viljakasvatusaasta ning pidas huvitava ettekande resistentsusest.
Tootejuht Marge Pähkel lahkas talle omase terasusega viljaturgu (mis eriti häid kokkuostuhindu ei tõota) ning prognoosis, mis tänavusel taimekasvatusperioodil juhtuma hakkab. Kuna praegu on maailma viljalaod täis, euro tugev ja India otsustanud end ise kollase hernega, mida varem mitu aastat väga edukalt sinna müüdi, varustama hakata, samuti pole Venemaal ja Ukrainas olnud mingeid kliimaekstreemsusi, siis püsivad hinnad madalal. Aga, nagu ütles Pähkel, piisab ühest külmalainest Musta mere regioonis, ja kõik võib muutuda.
Nendest teemadest teeme edaspidi juttu ka Maamajanduse ajakirjas.
Eesti keel on alles tänu põllumehele
Vahepalaks rääkis Eesti Rahva Muuseumi eelmine direktor Tõnis Lukas põllumajanduse osast Eesti riigi tekkimises ja säilimises.
"Ühistegevus, kultuur ja seltsid said Eestis tekkida alles siis, kui olid tekkinud talud," ütles Lukas. Tõepoolest, Liivimaal algas talude mõisalt välja ostmine 1860. aastatel ja kümmekond aastat pärast seda algasid rahvusliku liikumise tähtüritused: 1869. aastal oli esimene laulupidu, 1870 loodi Eesti Põllumeeste Selts ning 1871 Eesti Kirjameeste Selts.
Lukas ütles, et linnas võib elada igaüks ja pole suurt vahet, kas see linn on Tallinn või Peking. Maal aga saab elada ja tulemuslikult töötada ainult oskuslik oma maad tundev põllumees, Eestis siis Eesti põllumees.
"Nii kaua kui on maal põllumehi, niikaua oma maad ja riiki käest ära ei anta," arvas Lukas.
Eesti keel on aga hoolimata selle keele rääkijate vähesusest säilinud tema meelest tänu sellele, et eestlased said oma riigi enne, kui tuli suurem linnastumine. Kui rahvas oleks hakanud linnastuma enne oma riigi saamist, oleks hakatud rääkima pigem saksa või vene keelt ja praeguseks oleks eesti keel väljasuremisohus.
