Eesti keskmine piimatoodang tõuseb jätkuvalt suure hooga
Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 9905 kg ja eesti punasel tõul 8591 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4475 kg. Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad: kuni 100 aastalehmaga Vändra Vara OÜ (74 aastalehma (karjas 79)) – 12 804 kg ning üle 100 aastalehmaga Kaiu LT OÜ (654 aastalehma (karjas 648)) – 12 814 kg.
Piimaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 549 karja ja 82 929 lehma, mis moodustab 96 protsenti Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis olevaid lehmi Järvamaal (13 137), Pärnumaal (10 023) ja Lääne-Virumaal (9725). Lehmade arv on aastataguse ajaga suurenenud 650 võrra ja karjade arv vähenenud 29 võrra.
2017. aastal oli Tartu maakonnas keskmine piimatoodang 10 231 kg ja veel üheksas maakonnas üle 9000 kg, sealhulgas Järvamaal (9998 kg), Lääne-Virumaal (9959 kg), Põlvamaal (9929 kg), Raplamaal (9906 kg), Jõgevamaal (9829 kg), Pärnumaal (9728 kg), Läänemaal (9625 kg), Viljandimaal (9428 kg) ja Valgamaal (9364 kg).
2017. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades: 3–10 aastalehmaga karjadest Kivi Malle Andruse talus Raplamaal (4 lehma); 11–100 aastalehmaga karjadest Salme Kuldma Uudla-Hanso talus Raplamaal (16 lehma); üle 100 aastalehmaga karjadest Külmsoo OÜ-l Põlvamaal (230 lehma). Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.
Lihaveised ja seadki viljakad
Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2018 seisuga 442 karja 32 596 veisega, sealhulgas 13 415 ammlehma, mis moodustab 45,5% Eesti ammlehmade koguarvust. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 2703 veise võrra.
Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (7406), seejärel limusiini (7166) ja herefordi (5453) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam limusiini (803), simmentali (786) ja aberdiin-anguse (330) veiste hulk.
Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (4696), Lääne-Virumaal (4531) ja Saaremaal (3435).
Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on: Mooste Farmerid OÜ, Põlvamaa – 619 veist; Piilia Põllumajanduse OÜ, Raplamaa – 521 veist ning Osaühing Virika Farm, Järvamaa – 507 veist.
Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2018 seisuga 29 seafarmi ja 10 648 põhikarja siga. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate sigade arv suurenenud 617 sea võrra.
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel sündis 2017. aastal emise pesakonnas keskmisena 12,1 elusat põrsast, mis on 0,1 põrsast rohkem kui 2016. aastal. Suurima viljakusega ja kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutamiseni üles kasvatanud emised kuulusid Saimre Seakasvatuse Osaühingule (Viljandimaa), kus sündis 14,3 elusat põrsast ja võõrutati 13,0 põrsast pesakonna kohta.
