Uuringust selgus, et vasikad sünnivad kas optimistide või pessimistidena

Kanadas asuva Briti Kolumbia ülikooli teadlased otsustasid lehmade paremaks tundmaõppimiseks uurida nende iseloomu ning järeldasid, et mõni vasikas on loomu poolest optimist ning teine pessimist.

Uuringut juhtinud professor Marina von Keyserlingki sõnul on iseloomuerinevusi oluline mõista selleks, et loomi paremini kasvatada.

"Üldiselt näeme ainult karja, kuid tegelikult koosneb kari erinevatest indiviididest, kes tulevad stressirikaste sündmustega kõik erinevalt toime," ütles von Keyserlingk. "Oluline on näha üksiku looma vaatenurka, kuna isegi siis, kui tingimused on head, võivad mõned loomad ikkagi kannatada."

Optimismi ja pessimismi tuvastamiseks korraldasid teadurid 22 vasikaga eksperimendi. Esmalt sisenes iga vasikas väikesesse ruumi, mille seinas oli alla meetriste vahedega viis auku. Ühes äärmises augus oli pudel piimaga ning teises äärmises augus tühi pudel, mis vasikale pahvaka õhku näkku paiskas. Vasikad said kiiresti selgeks, kummast pudelist piima saab.

Kui tavapärane olukord oli vasikatele selgeks tehtud, pandi pudel kolme vahepealsesse auku nii, et vasikas ei võinud kindel olla, kas sealt piima saab. Uurijate hüpotees oli, et optimistlikumad vasikad lähevad pudeli juurde ka siis, kui see on lähemal sellele augule, kust varem piima ei olnud; pessimistid seevastu ei lähe vahepealsetes aukudes oleva pudeli juurde isegi siis, kui see on varem piima andnud pudeli lähedal.

Vasikate reaktsioonid erinesidki ning iga katsealune tegi mitmel katsekorral sarnaseid valikuid. Sellest järeldasid teadurid, et pessimism on püsiv iseloomujoon, mitte ei sõltu ainult tujust.

Samuti hindasid uurijad vasikate pelglikkust. Selleks hinnati, kuidas vasikad reageerivad võõrastele olukordadele nagu võõra eseme või inimese juuresolek. Kartlikkust esines samade lehmakeste puhul, kelle juures märgati ka pessimismi.

Põllumajandusloomade iseloomuerinevusi on siiani vähe uuritud ning teadurid plaanivad selles vallas edasi minna.

"Järgmine eesmärk meie teadustöös on mõista, milline kasvatus tagab selle, et igal loomal oleks hea elu," ütles Keyserlingk. "Näiteks võivad pessimistlikud vasikad vajada praegusest erinevaid pidamistingimusi."

Videos astub üles pessimistlik vasikas:

Allikas: The University of British Columbia