Mahetootjad pahandavad: riigi käitumine tekitab mahetootmises pankrotilaine

Viimasel nädalal on mahesektoris tegutsevaid ettevõtjaid üles ärritanud plaan vähendada 14 protsendi võrra mahepõllumajanduses makstavaid toetusi. Maaeluministeerium püüab olukorrale lahendust leida.

“Mahepõllumajandusega tegelevad ettevõtted on võtnud endale riigi ees viieaastase kohustuse valdkonnaga tegeleda, riik omalt poolt andnud lubaduse jätkata mahepõllumajanduses toetuste maksmist. Nüüd äkki avastati, et kuna mahevaldkonnas tegutsevad ettevõtteid on viimastel aastatel juurde tulnud, siis neil tegelikult toetusteks enam piisavalt raha ei olegi,“ kommenteerib Eesti ühe suurima mahetootja Saidafarmi juht Juhan Särgava maaeluministri otsust vähendada mahetoetusi 14 protsendi võrra.

Särgava lisab, et põllumees ei saa minna panka ja öelda, et palun vähendage minu ettevõtte laenujääki 14 protsendi võrra, sest riik vähendas toetusi.

Tema sõnul on olukord maheettevõtja jaoks tegelikult veelgi hullem – kui ettevõtja on sunnitud toetuste vähenemise tõttu loobuma mahetootmisest, siis rikub ta riigiga sõlmitud kokkulepet ja peab ka kõik seni saadud toetused tagasi maksma.

„Ennustan, et see otsus viib mitmed mahetootjad pankrotti ning maal kaob jälle omajagu töökohti,” kurjustab Särgava ning nimetab riigi käitumist kahepalgeliseks.

Kaheksa koondatud töötajat

Ida-Virumaa ühe suurema mahetootja Tiigikalda OÜ juhi ja omaniku Renno Nurmela sõnul tähendab PRIA ootamatu plaan nende jaoks olulist rahalist kaotust.

“Meie oleme 100% mahetootja, sealjuures eelmisel aastal eksportisime mahus 1,35 miljonit eurot. Ma olen võtnud riigi ja oma partnerite ees kohustuse ega saa partneritele öelda, et kuna riik ei täida oma lubadusi, siis ka mina ei täida lubadusi. Kui PRIA oma toetuste vähendamise plaani ellu viib, tähendab see, et olen sunnitud koondama kaheksa töötajat, peamiselt Ida-Virumaalt,“ ütleb Nurmela.

Samuti peab ta väga kriitilise pilguga üle vaatama ettevõtte lähiaastate investeeringute plaani.

MIS JUHTUS?

Eelmisel nädalal alustas maaeluministeerium konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida Eesti maaelu arengukava (MAK) keskkonnavahendite raames mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavaid vahendeid, mis aitaksid toetusmäärade vähendamist minimeerida. Kogu puudujääk oli 3,7 miljonit eurot. Pärast täiendavate vahendite leidmist summas 2 miljonit eurot jäi siiski veel puudujääk 1,7 miljonit. Seega on toetuste vähendamine ikkagi vajalik, kuid see ei ole enam nii ulatuslik. Puudujääk tekkis seetõttu, et oluliselt suurenesid toetuse taotlejate arv ning mahepõllumajandusmaa pindala, mille kohta toetust taotleti.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) oleks algselt pidanud sel aastal vähendama mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäärasid 14% ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärasid 32%. Tänu eelarve suurendamisele vähendatakse mõlemat toetust 14%. Lisaks tuleks toetust tulevikus arvatavasti vähendada veelgi suuremal määral.

Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat, kellel on kokku ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad; see tähendab, et ligi 20% Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik.

Allikas: maaeluministeerium

Maaeluministeeriumis siiski ootamatult kerkinud probleemi lahendamisega tegeletakse. Minister Tarmo Tamm allkirjastas 12. veebruaril käskkirja muudatuse, millega suurendatakse mahepõllumajanduse toetuse eelarvet keskkonnasõbraliku majandamise meetmest üle jäävatest vahenditest 2 miljoni euro võrra.

Ministeerium kinnitab, et toetused hakkavad taotlejateni jõudma veebruari viimase nädala alguses ning nädala lõpuks peaks see kõigil taotlejatel käes olema.

Programm pole käivitunud

„Keskkonnasõbraliku majandamise meetme ülejääki kasutades saame üle poole puudujäägist kaetud, mis vähendab oluliselt planeeritud toetuse vähendamise määra,“ selgitab maaeluminister Tarmo Tamm kuid tõdeb, et mahepõllumajanduse kiire areng toob paratamatult kaasa olukorra, kus piiratud eelarvevahendite tõttu tuleb arvestada toetuse vähendamise võimalusega.

Mahetootjad ei ole aga kujunenud olukorraga ikkagi rahul. „Eelmise aasta veebruaris kiitis Vabariigi Valitsus heaks maaeluministeeriumi poolt esitatud mahemajanduse programmi, mis nägi muuhulgas ette ka mahetoodete ekspordi kasvatamise 50 miljoni euroni. Samuti on mahemajanduse arendamine selgelt välja toodud valitsuse koalitsioonileppes,“ viitavad nad ning lisavad, et viimase aasta jooksul on maaeluministeerium küll sõnades julgustanud ettevõtjaid mahemajandusega tegelema, kuid samas mahemajanduse programmi elluviimisel sõnadest tegudeni jõudnud ei ole.