Valgevenest Lätti tulnud pagulaspiison elas külma talve kenasti üle, põllumajandusminister lubab talle pruudi leida

Oktoobris tuli ühe Latgale karjakasvataja juurde Euroopa piison, üksik põgenik Valgevenest. Ära enam ei läinud. Sõbrustas veistega, sõi õunu ja tegi küla peal pahandust. Lahke külamees ehitas talle metsa suure aediku ning nüüd on kõik rahul.

„Ta jääb kindlasti meie juurde. Ehitasin talle metsa viiehektarise aediku,“ räägib piisonipidaja Andris Mizāns, kes muidu kasvatab tervet karja šarolee tõugu veiseid. Teiste loomade juures ei lubata piisonil elada – veterinaaramet oleks peaaegu trahvi teinud, ütlesid, et võib millegagi nakatada.

Algul arvati, et küllap läheb piison koju tagasi, aga kodumaa ja sugulased umbes kaheksa aastast isast enam ei köitnud. Nii jättis Andris looma enda juurde, kuigi looduskaitseamet soovitas looma likvideerida.

Külmal talvel tundnud Sumbrītis ehk läti keeles piisonike end hästi. Maganud kuuri all, aga metsas meeldivat sama hästi. Sööb silo, heina, jahu ja kui eelnimetatuid parajasti pole, siis sobivad ka puuoksad.

"Põllumajandusminister lubas talle pruudi leidmist sponsoreerida, aga ma ei tea, kas on tarvis. Kui paljuneb ja ära põgeneb, siis hakkab pahandusi tegema," arvab Mizāns. Kui piison end oktoobris esimest korda külatänavate vahel näitas, kaevas ta põlde üles ja kõigile seetõttu ei meeldinud.

Suurem osa piisonitest elab Poolas ja Valgevenes, kus nähti eelmisel sajandil vaeva, et Euroopa piison ehk pürg väljasuremisest päästa. Eestis võib piisoneid näha Elistvere loomapargis ja Tallinna loomaaias.