Targu Talita uus käsiraamat on teejuhiks ravimtaimede maailma
Koos tänase Maalehega jõuab müügile Targu Talita käsiraamat “Kodulähedased ravimtaimed”, millest on pärit ka allolev katkend ühest kõige kasulikumast taimest – kõrvenõgesest.
Raamatu “Kodulähedased ravimtaimed” autor Tiiu Väinsaar on Eesti tuntuim ravimtaimede asjatundja, tegeldes selles valdkonnaga süvitsi üle 30 aasta.
Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid ravimtaimede kasvatamisest, nende ravimtoimest ja taimeteedest.
Koolitanud ja nõustanud inimesi taimede kasvatamises, alates seemnete külvist kuni koristuse ja kuivatamiseni välja ning jaganud kogemusi taimeterapeudina.
Targu Talita käsiraamatusse on ta nüüd kokku kogunud praktilised soovitused “kõige-kõige kasulikumatest” ravimtaimedest.
Kõrvenõges on inimesele tuntud juba aegade hämarusest, nõgest on algselt kasutatud riiete valmistamiseks, aga ka söögiks ja ravimiseks.
Nõges kasvab Eestis kõikjal, kus vähegi on viljakamad mullad. Seepärast on ta end meie aedades kinnistanud kui umbrohi, millest on raske lahti saada.
Korjatakse varakevadel
Ravimiks alustatakse nõgese korjamist varakevadel, kohe, kui taim mullast tõuseb. Sel ajal saab teda kasutada söögiks ja mahla tegemiseks. Kevadel söödud/joodud nõges annab elujõudu, kasvatab vastupanuvõimet haigustele, virgutab, aitab lahti saada talvisest tuimusest.
Kuivatamiseks korjata samuti kevadel, ajal, mil taim on umbes 15–20 cm pikkune ja tema värvus on muutunud tumeroheliseks. Sellisest taimest kuivatatud droog on kõige väärtuslikum. Samas võite ka korjata kuni õitsemiseni.
Nõgeseürti võiks enne kuivama panemist paar tundi toatemperatuuril närtsitada ja seejärel panna kuivama 35–40 kraadi juurde. Ürt peab säilitama oma tumerohelise värvuse.
XII sajandil elanud taimetundja Püha Hildegard on öelnud: “Nõges on oma olemuselt väga kuum ja ei kõlba kuumal ajal oma loomupärase kareduse tõttu toorelt söömiseks. Aga kui see kevadel värskelt mullast tõuseb, on ta inimeste söögiks kasulik, sest magu puhastab, seda kahjulikust limast vabastades.”
Mahla tehakse varakevadistest võrsetest: hakitakse võrsed peeneks, surutakse uhmris mahl välja, lisatakse kuni 2 sl vett ja pigistatakse läbi marli mahl klaasi. Mahla võib tarvitada 1 sl paar-kolm korda päevas, lahjendades seda vähese veega. Mahl on kohe tarvitamiseks, juba poole tunni pärast ei kõlba see joomiseks. Kuuri pikkus on nädal.
Tugevdab verd ja parandab seedimist
Aitab kõikide allpool kirjeldatud hädade korral, kuid eelkõige tugevdab verd ehk ravib aneemiat, sest mõjub oma rohke klorofülli, raua ja C-vitamiiniga soodsalt vere moodustamisele, suurendades hemoglobiini ja punaliblede hulka. On ka vererõhu normaliseerija.
Nõges on seedeelundite rohi, normaliseerib seedimist, parandab nii kõhulahtisust kui ka kõhukinnisust, on hea mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi tugiraviks, leevendab maksa- ja sapivaevusi. Samuti on kasuks põrnale.
On tervet organismi puhastav, viib organismist välja üleliigset vedelikku ja kusihapet, parandab põiepõletikku, aitab podagra ja ishiase korral.
Kui tunnete, et olete hakanud kergelt unustama, tehke niimoodi: hõõruge nõges mahlaseks ja valage peale natuke oliiviõli, segage ja püüdke saada mahl ja õli segunema. Magama minnes hõõruge oma rinda ja meelekohti nõgeseõliga, tehke seda sageli ning teie nõrk mälu paraneb.
Hoiatus: nõgest ei tohi tarvitada inimesed, kelle veri kiiresti hüübib. Nõgest ei tohi korjata komposti-, sõnnikuhunniku või käimlate ümbrusest, sest seal on taim kogunud endasse liiga palju ohtlikke lämmastikuühendeid.
Nõgesetee
1 tl droogi valada üle 250 ml kuuma veega ja lasta 10 minutit tõmmata. Kurnata ja juua lonkshaaval 1 tass päevas, kuuri pikkus 1 nädal.
