Taliviljad elasid heitliku talve kenasti üle
„Ka need taimed, mis olid sügisel kahes lehes, on praegu elujõulised,“ ütleb Järvamaal tegutseva Aravete Agro agronoom Anneli Tihu.
Sama kinnitab ka Mihkel Mändla sealtsamast Järvmaalt, Paistevälja Põllumajandusühistust: „Taliviljad, tundub, et talvitusid üpris hästi ja üle külvama ei pea.“
Sügisel jäi tema ettevõttes maha 55 ha hernest, see randaaliti toona mulda väetiseks.
Lõplikuid hinnanguid taliviljade talvitumisele siiski igal pool Eestis veel täna anda ei saa, selleks kulub pisut aeg.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog Laine Kepparti sõnul venis talve algus küll jaanuari, kuid siis, kui õiged talvekülmad kohale jõudsid, oli maa üle kogu Eesti paksu lumekihi all ning suuri kahjustusi ei tohiks olla.
„Minuni pole kurtmist, et oleks vaja suured pinnad üle külvata, veel jõudunud,“ ütleb Keppart ning lisab, et Jõgeva kandis olid talinisupõllud varakevadel küll kollased, kuid nüüd rohetavad kenasti.
Rapsiga võivad tema sõnul mõnel pool siiski teistsugused lood olla, see vili talvitub meie kliimas üldiselt kehvemini.
Marge Ajaots Tartumaal tegutsevast Rannu Seeme OÜ-st ütlebki, et talinisuga paistab nende põldudel kõik korras olevat, kuid rapsipõldudel on näha mõningaid tühimikke ning lõpliku hinnagu talvitumisele saab anda mõne päeva pärast.
OÜ Sänna Põllumees agronoom Eva Tuusise sõnul on neilgi 90 hektari talirapsi saatus praegu suure küsimärgi alla – kas tuleb üle külvata või mitte? Selgus saabub lähipäevil.
Vegetatsiooniperiood algas tänavu suhteliselt vara, 14.-15. aprillil.
„Juba 9. aprillil oli Lõuna-Eestis 20 kraadi sooja, niisugune soojus nii vara on suhteliselt erakordne,“ viitab Laine Keppart mõne nädala tagusele päevasoojusele.
Põhjarannikul ei pruugi vegetatsiooniperiood aga veel alanud olla, kuid ka seal saab taimede kasv lähipäevil kindlasti hoo sisse, kinnitab Laine Keppart.
