FOTOD JA VIDEO | Seakatk võtab elu metssigadelt ja annab selle metsistele
Veel aastaid tagasi oli metsise seisund Eestis nii halb, kus arvukuse püsival langusel ei paistnud lõppu tulevat. Võrreldes 1980. aasta seisuga on liigi arvukus tänaseks kukkunud 44%.
Käesolevaks ajaks on aga arvukuse püsiv langus suudetud peatada. Väga suur osa selles on kahtlemata 2014. aastal Eestisse jõudnud sigade Aafrika katku epideemial ja sellele järgnenud drastilisel metssigade arvukuse langusel.
Oma osa on ka juba 2013. aastal kaitstavatel aladel ulukite lisasöötmise keelu kehtestamisel, varem kehtis keeld vaid metssigade lisasöötmisele metsise püsielupaikades. Nimelt koondavad söödakohad mitte ainult metssigu, vaid ka närilisi ja neid jahtivaid kiskjaid, kes metsise mune ja tibusid võimalusel hea isuga söövad.
Esimesed märgid mängude suurenemise kohta avaldusid 2015. aasta kevadel.
„Võib tõdeda, et metsise arvukus on stabiliseerunud. Asurkond on hakanud taastuma tänu sellele, et meil on veel säilinud piisaval hulgal kvaliteetseid ehk heas seisundis elupaiku. Kaitsealade võrgustikul on metsise asurkonna taastumine viimasel viiel aastal olnud kiirem kui väljaspool linnuliigi kaitseks loodud alasid,“ kommenteeris keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Meelis Leevits.
Vaata videot! Metsisekana on saabunud ja metsisekukkede võitlus muutub ägedamaks. Video on salvestatud veebikaameraga Eesti Ornitoloogiaühingu metsise aasta raames 14.04.2018.
Siiski ei ole metsiseasurkonna taastumine üle Eesti olnud ühtlane. 2009-2017 kogutud metsise mängude seire andmete analüüsil on eristatavad piirkonnad, kus mängude hulk on valdavalt kasvanud või stabiilne ning piirkonnad, kus mängud on valdavalt kahanenud. Seega, ei saa öelda, et metsiseasurkond oleks igas Eestimaa nurgas taastunud. Probleemseteks piirkondadeks on Järvamaa (Lõuna-Kõrvemaa, Väätsa), Jõgevamaa (Endla, Sadala, Vooremaa), Lääne-Virumaa (Lääne-Alutaguse) metsise elupaigad.
Üldistatult on tegu piirkondadega, mis asuvad Pandivere kõrgustiku servaaladel ning kuhu on ENSV ajal metsaparanduslikel eesmärkidel rajatud ulatuslikud maaparandussüsteemid.
Teisalt on olemas piirkonnad, kus metsiseasurkond on üsna jõudsalt taastunud – mängud on valdavalt kasvanud või stabiilsed ning avastatud on ka uusi mänge, näiteks Lahemaa, Põhja-Kõrvemaa, Ida-Alutaguse, Nõva, Soomaa.
Üldistatult on tegu piirkondadega, mille elupaigad on jäänud suurtest maaparandusobjektidest puutumata. Kõige looduslikumas seisus on kahtlemata Ida-Alutaguse ja Lahemaa metsise elupaigad, kuna seal maaparandussüsteemid praktiliselt puuduvad.
Joonis 1. Muutused mängude suuruses 2009-2012 ja 2013-2017 seireperioodide vahel. Punane = kahanenud, roheline = kasvanud, sinine = stabiilne, roheline ring = tekkinud/avastatud, punane ring = hävinud, hall = teadmata.
„Metsise sigimistsükkel on tihedalt seotud siirdesoometsadega. On teada-tuntud tarkus, et kuivendamine rikub ajapikku metsise elupaigad. Elupaikade hävimine toimub aegamööda, koosluses ilmnevad muutused alles aastakümnete möödudes.
Metsise mängude seire käigus kogutud taustinfo analüüsil on selgunud, et kaugele arenenud kuivendusmõjuga elupaikades on metsise mängud keskmiselt 30-40% väiksemad, kui looduslähedase veerežiimiga elupaikades.
Kokkuvõtvalt – suured mängud esinevad sagedamini loodusliku või väherikutud veerežiimiga elupaikades ning kuivendusmõjude süvenemine toob kaasa mänguasurkonna hääbumise,“ selgitas Leevits.
Mis mõjutavad metsiste elupaiku?
Viimastel aastatel hoogustunud metsaparandussüsteemide rekonstrueerimine on jõudnud ka metsise elupaikadesse ning isegi nendesse elupaikadesse, mis asuvad kaitsealadel ja püsielupaikades ning mis on Euroopa Komisjonile esitatud kui Natura2000 võrgustikku kuuluvad alad.
Metsise elupaikade näol on tegu valdavalt soomuldadel asuvate metsadega – 51 protsenti keskkonnaregistris arvele võetud metsise elupaikade pindalast asub turbamaadel. Nendest omakorda 40 protsenti (353,5 ruutkilomeetrit) asuvad maaparandussüsteemidel.
On üldtuntud fakt, et kõdusoometsad on kasvuhoonegaaside emiteerijad. Seega, metsise elupaikadesse metsaparanduslikel eesmärkidel paigutatud ressurss kütab ühest küljest ilma, kuid rikub ajapikku ka ohustatud liigi elupaigad.
Väljavaated püsimajäämiseks
Metsise kaitse üheks pikaajaliseks eesmärgiks on saavutada asurkonna suurus 1500-2400 isaslindu. Käesolevaks ajaks on meil isaslindude arvukushinnanguks vähemasti 1300 isaslindu.
Praeguse seisu säilitamine ja asurkonna kasvu tagamine võib eelolevatel kümnenditel saada tõsiseks katsumuseks. Eriti oludes, kus taastatud ja hooldatud kuivendussüsteemide mõjud aasta-aastalt süvenevad ning kehtiv seadusandlus ei sea mingit piirangut liigi elupaikade seisundi kahjustamise osas.
Ainus lahendus seisneb kas selgete reeglite kehtestamises läbi looduskaitseseaduse täiendamise või liigikaitse eest vastutajate ning elupaikade kasutajate vahelises kokkuleppes.
