Viljakasvatajad, tuunige oma põllud ära, ja võistlema!

Viljelusvõistlus ootab ka sel aastal osalema nii endisi võistlejaid kui ka uusi huvilisi.

Pärast seda saame teha valiku pakutud kultuuride ja põldude vahel ning jaotada tööülesanded ekspertidele ja kohtunikele. Nagu ikka, on võistluse eesmärk, et oleks huvitav ja põnev. Suurem kasu selgub tehtu analüüsil, kogemuste vahetamisel ja võrdlemisel.

Nii nagu viimasel kahel aastal, jätkame ka seekord kolmevõistlusena: saagikus + kvaliteet + tulukus. Viljelusvõistlusele kaasame senisest enam teadureid, et tehtust rohkem välja lugeda, analüüsida ja leida tehnoloogia, kus süsiniku- ja energiajalajäljed oleksid minimaalsed.

Traditsiooniliselt on kõige enam võistlejaid olnud talinisu ja -rapsiga. Ootame kindlasti registreerima ka teisi kultuure, mida seni on vähem olnud: põldhernes, põlduba, kaer jm ning ka maheviljelejaid oma põldudega.

Talivilju sai eelmisel sügisel külvata vähem kui sooviti ning võimalik, et tänavu tuleb erinevalt mitmest eelmisest aastast konkurents taliviljade osas hõredam. Need, mis külvatud, on aga suhteliselt heas seisus. Ilmselt on rohkem konkureerima oodata suvivilju.

Viljakasvatajad taas võistlema!

Maaleht, Baltic Agro, Scandagra, Oilseeds ja MESi nõuandeteenistus kuulutavad välja 2018. aasta viljelusvõistluse, mis toimub juba 14. korda.

Võistluse eesmärk on leida ja jagada uusi teadmisi, ideid ja kogemusi. Võitjad selgitatakse saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse alusel.

Selleks, et osaleda

Valige välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt 10 hektarit.

Registreeruge 1. juuniks võistlusele kodulehel www.viljelusvoistlus.ee, meiliaadressil [e-mail] või oma konsulentide ja müügiesindajate kaudu.

Registreerimisel andke teada põllumassiivi katastrinumber.

Analüüsimiseks esitage põlluraamatu väljavõte ja kellel võimalus, ka kombaini saagikaart.

Deklareerige kasvuperioodi lõpuks võistluspõllul tehtud kulutused.

***

Võistluspõlde külastatakse juulis-augustis.

Kohtunikeks ja ekspertideks on MESi nõuandeteenistuse konsu­lendid, tulemusi aitavad analüüsida maaülikooli ja ETKI teadurid.

Kohtunikud mõõdavad saagikuse ja võtavad mullaproovid koristuspäeval.

Uuendusena tehakse võistluspõldude toiduviljast küpsetuspätsid.

Tulemusi ja kogemusi tutvustatakse lõpuseminaril 28. novembril Eesti Maaülikoolis.

Võistlust ja lõpuseminari toetavad maaeluministeerium ja PRIA.

Mida veel teha, et võitjate hulka jõuda?

Kas tänavu võib tulla rekordsaake, see sõltub järgmisest kuust ajast: kas jätkub piisavalt mullaniiskust ega tule liigseid temperatuure, põuaperioode jne. Kui taimedele kõike elutegevuseks vajalikku õigel ajal oskuslikult pakkuda, on loota häid saake.

Taimed vajavad kasvu ajal lisaks põhiväetistele boori. Boor mõjutab kõtrade moodustumist ja seemnete arvu kõtrades ning suurendab seemnete õlisisaldust. Samuti on oluline molübdeen, mis aitab reguleerida lämmastiku ainevahetust. Lisaks võib taimede arengu soodustamiseks panna paagisegusse vajalikke toiteele­mente sisaldavaid täiendväetisi.

Uuemad uuringud on näidanud, et taimed suhtlevad põllul omavahel nii juurte kui lehtede kaudu signaale edastades.

Taliraps varsub praegu hoogsalt, seega on õige aeg hakata mõtlema kasvu reguleerimisele. Eelkõige peaksid sellele mõtlema need, kellel on taliraps hõredaks jäänud – kas on olnud hiline külv, talvekahjustused või on haned liiga palju matti võtnud.

Kasvu reguleerimisega koos saab teha ka orasheina tõrjet. Kõrrelistele umbrohtudele mõeldud tooted ei ole visuaalselt toimelt väga kiired, enamik neist mõjub kaks-kolm nädalat.

Hernekärsakas, kes meil üldiselt pole märkimisväärset kahju põhjustanud ja keda pole seetõttu ka aktiivselt tõrjutud, on viimastel aastatel liblikõieliste kasvupindade suurenemise tõttu väga arvukaks muutunud. Suure arvukuse korral võivad hernekärsakad tõusmed täiesti ära süüa. Hiljem munevad nad mulda ja munast koorunud vageltõugud toituvad juuremügaratel. Hinnake kahjustuse ulatust visuaalselt – suure kahjustuse korral tuleks kärsakat tõrjuda. Parim aeg on päeval, sel ajal on mardikad aktiivselt mulla pinnal ja taimedel liikumas.

Taimed vahetavad infot

Uuemad uuringud on näidanud, et taimed suhtlevad põllul omavahel nii juurte kui lehtede kaudu signaale edastades – et kas on oodata mingit ebasoodsat olukorda või võib panustada maksimaalsele kasvule.

See tähendab, et kogu agrotehnika peab olema suunatud sellele, et põllul ei leviks paanika konkureeriva umbrohu või kahjurite-haiguste tõttu ning oleks piisavalt ja tasakaalustatult taimetoitaineid. Vundament edukale saagile pannakse just praegu: see, mitu pead taim välja arendab, mitu tera peas kasvab jne. Kõik järgnev sõltub sellest, kuidas taim ennast praegu tunneb – milliseks saagiks ta prognoosib toitaineid jätkuma.

Viljelusvõistlus pakub head võimalust võrdluseks teiste maade parimate tootmispõldude ja võistlustega.

Soomes on sellel aastal võistlus odra ja hernega. Inglismaal alustati põllukultuuride võistlusega YEN (Yield Enhancement Network – saagikuse suurendamise võrgustik) teraviljadega aastal 2013, kaks aastat tagasi liitusid rapsipõllud ning sellel hooajal esmakordselt ka rohumaad. Hea on näha, et nii nagu meil, on ka teistes maades lisaks saagikusele hakatud hindama kvaliteeti.