KAAMERAGA MAAL | Suur osa vesiveskitest on langenud varemetesse, vilja jahvatab vaid üks

Eesti tööstuspärandi ühed võimsamad näited on vesiveskid. Neil oli minevikus erakordselt suur tähtsus. Maaleht uuris kaameraga viit paika, kus vesiveski veel jahvatab, veskihoone on taastatud või kus on alles vaid varemed.

1930-ndate aastate lõpus oli Eestis ligi 800 töötavat vesiveskit. Eesti jõed olid neid tihedalt täis. Vesiveskid olid meie ajaloos inimestele esimeseks kokkupuuteks seesuguse tehnoloogiaga. Vesiveskites ühendati loodusjõud inseneriteadmiste ja käsitööoskustega.

Seda kurvem on teadmine, et ligi 80 aasta taguse ajaga võrreldes on 800-st vesiveskist püsti vähesed ja neist töötab ainult üks. See üks on Elva jõel paisu ees kõrguv Hellenurme vesiveski.

Maaleht uuris seest ja väljast, õhust ja maalt Hellenurme veskit, kuid käis uudistamas veel kolme vesiveskit Valgamaal ja üht Viljandimaal. Valik sai tehtud nii, et need oleksid võimalikult erinevad.