Parimad küübimeistrid on selgunud

MTÜ Tuhala Ajaloo- ja Kunstikambri ning Maalehe puutöökonkursi selleaastane teema oli küüp ehk väike puidust karbike.

Üle-eestilise puukäsitöö konkursi eesmärk on taaselustada ning edendada rahvapärase puukäsitöö oskust. Konkursil osalemise põhitingimus on see, et töö peab olema valmistatud käsitsi ja elektritööriistu kasutamata.

2017. aasta konkursiteema oli lusikas ja sellele laekus 84 tööd. Kollektsioon tegi ringreisi mööda Eestimaad, kokku oli kuus näitust. Seejärel annetati see Eesti Ajaloomuuseumi kogusse.

Tänavusele küübikonkursile laekus 31 tööd. Küüpi ongi keerulisem valmistada kui lusikat, see nõuab rohkem täpsust ja käsitööriistade käsitsemise oskust. Žürii, mis koosnes puukäsitöö meistritest, pedagoogidest ja puidudisaineritest, valis välja kolm parimat, lisaks oli mitu eriauhinda.

I koht – “Väike ehmatus”

Võistluse peapreemia ja 500 eurot sai Võrumaa puutöömees Mati Alvela töö nimetusega “Väike ehmatus”. Meister selgitab, et selle küübi idee on pärit Võrumaalt Saru külast. Lapsena mängis ta vanavanaisa Andri Kõivupuult saadud karbiga, millest avamisel väljus mao pea. Kui ta siis Andrilt küsis, milleks selline karp, vastas too: “Tütarlaste ehmatamiseks.” Sellised olid siis XX sajandi alguses tütarlaste tähelepanu võitmise võtted Võrumaal.

Alvela ütleb enda kohta veel, et on viimased 13 aastat puutööst elatunud.

II koht – “Paakspuu klots”

Teise koha saanud töö autor on Haap­salu kutsehariduskeskuse puutöö õpetaja Epp Klimenko. Küübi sünniloo kohta ütles ta seda, et kõigepealt sai endale paar meetrit paakspuu tüve.

“Selle puit on huvitava värvusega ja tahtsin sellest meisterdamist proovida. Seda puitu peaaegu ei kasutatagi, aga tasuks küll, sest teda on kerge töödelda. Puidus on huvitavad õhuvahed. Jätsin küübi viimistlemata – mida rohkem katsuda, seda ilusamaks läheb,” selgitab Epp Klimenko.

Ta lisab veel, et on viis aastat tisleripoistele puidu käsitsitöötlemist õpetanud. Ja ehkki masinad tulevad peale, ei tohi käsitööd unustada.

III koht – “Ehtekarp kallimale”

Kolmanda koha saavutas Harjumaa puutöömeister Jüri Matvei. Ta kirjutab küübi sünniloost, et kuna töö pidi olema sihtotstarbeline, otsustas ta selle lahendada ehtekarbina. Ta otsustas küübi meisterdada kadakajuurikast, mille oli leidnud umbes viiskümmend aastat tagasi. Sellesse karpi mahtus kolm sõrmust ja kahed kõrvarõngad.

Teistest töödest kirjutame järgmises Targu Talitas.