AASTA PÕLLUMEES: Kamajahu kasvatatakse Eesti suurimas linnas
Pärnumaa parima põllumehe tiitli kandja Jaanus Põldmaa kasvatab koos perega Audru osavallas teravilja ja lihaveiseid ning edendab külaelu.
Konkurssi “Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) juba 18. korda.
Konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi.
Konkursi võitja saab ajaloolise “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia. “Külvaja” kuju võitis 1928. aastal Theodor Pool parima Eesti talu eest Piistaojal.
Audru vald kuulub nüüd Pärnu linna alla ja endine Audru valla volikogu esimees Jaanus Põldmaa seisab omakandi rahva eest linnavolikogus. Aga hingelt ja tegevustelt on tegu põlise põllumehega. Pärnumaa rahvas tunnustas teda parima põllumehe tiitliga juba 2015. aastal, mees on pälvinud ka maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi.
Jaanus ja Marit Põldmaa kodu Põhara külas on kui suurele taluperele loodud: kunagine laut on ümber ehitatud pereelamuks. Puitvooderdisega pikk elumaja nägusa verandaga ei anna küll aimu, et kunagi oli see ehitis loomadele mõeldud.
Peres kasvab seitse last. Vanemad lapsed on jõudnud juba ülikoolini, pesamuna Madli on kolmeaastane.
“Siin ongi Põldmaa talu – ühes majapooles elame ise ja maja teise otsas on jahisaal ning nahastusruum,” teatab Jaanus Põldmaa, kes on mitme firma juhtimisele lisaks ka kõva jahimees.
Nagu ikka suures taluperes, tehakse siin kõiki töid koos ja appi minnakse sinna kus vaja. Osaühingu Põhara Agro tegemisi ehk viljakasvatust juhib pereisa Jaanus. Mariti nimel on aga lihaveisekasvatus ehk OÜ Põhara Veis, kus majandatakse mahedalt.
Pere harib ümberkaudseid maid ligi tuhandel hektaril ja kasvatab juba kuuendat aastat ka lihaveiseid.
Peremees rakendab oma häid juhiomadusi lisaks Pärnu linna volikogule ka Pärnumaa Talupidajate Liidu, Ahaste külaseltsi, Pärnumaa Jahimeeste Liidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuses.
Õppis Saksamaal talupidajaks
Põltsamaalt pärit Jaanus Põldmaa sattus Audru maile siis, kui õppis Olustvere maamajanduskoolis agronoomiks. Koolist saadeti Olustvere poisid Saksamaale praktikale, nii jäigi Jaanus 1990. aastate algul mõneks ajaks Saksamaale talutööle.
“Ma ei osanud algul sõnagi saksa keelt, aga kohapeal õppisin ära. Esimesel aastal tegin taludes mitmesuguseid töid, järgmisel aastal juba juhendasin ise Saksamaal praktikante,” teatab peremees.
Veisekasvatusega alustas pere kuus aastat tagasi. Esialgu võeti Soomest viis herefordi, nüüdseks on kari laienenud ligi 50 peani ja hereforde on hakatud ristama limusiiniga. Selliseid ristandeid nõutakse Türgi turul ja nende eest saab paremat hinda.
Põhara Veise osaühingule kuuluvatel maadel kasvatatakse juba mitmendat aastat ka mahevilja. Kuna peremees tegeleb lisaks nõustamisega, tutvustades ja katsetades oma põldudel uusimat tehnikat, hakkas ta uudsete agrotehniliste võtetega ka mahevilja kasvatama.
“Tänavu on esimene aasta, kus me saame mahevilja müüa,” räägib peremees, lisades, et viljavahelduseks on mahepõldudel paariaastase ülemineku ajal kasvatatud nii uba, hernest, nisu kui otra. Tänavu on rohkem kaera.
“Kõige südamelähedasem on mulle ikkagi viljakasvatus, eelmisel aastal saime keskmiseks saagiks üle kaheksa tonni hektarilt. See oli meie ajaloo suurim nisusaak,” teatab Jaanus Põldmaa. Ta lisab, et Põhara Agros majandatakse maid keskkonnasõbralikult – lisaks teraviljale ja rapsile on päris palju ka uba ja hernest.
Põllutehnika tootejuhina käib Põldmaa igal aastal mitu korda Euroopa suurimates tehastes koolitustel, et tuua kõik tehnoloogilised uuendused meie põllumeesteni ja õpetada välja müügimehi. “Tehnika areng pakub mulle endale suurt huvi, need koolitused on väga inforikkad,” räägib ta.
Oma põldudel kasutab ta Amazone’i viljakasvatustehnoloogiat, rohumaadel aga Krone niidukeid, kaaruteid, vaaluteid. Põldmaa selgitab, et nende talu on Amazone’i tehasele kõige põhjapoolsem katsemajand, kus katsetatakse uusima tehnoloogia vastupidavust meie rasketes ja kivistes oludes.
“Üht külvikut lõhume juba kolmandat aastat. Meil on rasked olud, palju kive, erinevad pinnad – peame tehase jaoks välja tooma kõik nõrgad kohad,” selgitab peremees, et tegu on teadusliku katsega, mida sakslastest tehasemehed omalt poolt uurivad, et masinaid täiustada.
Põhjalike teadmistega Jaanus Põldmaa on ühtaegu ka noorte koolitaja ja juhendaja. Aastate jooksul on Põhara Agros olnud praktikante nii Põltsamaa põllutöökoolist, Olustvere põllutöökoolist kui ka maaülikoolist.
Kamajahu tuleb Audrust
Meie rahvusjoogi kama tarbeks kasvatab Põldmaa talu juba aastaid vilja ja hernest, sest Põhara Agrol on pikaajaline koostöö nii Pärnus tegutseva Cibuse kui Tartu Milliga.
“Kasvatame Cibusele kamajahu tootmiseks kõiki vilju – otra, nisu, rukist, hernest,” selgitab firmajuht. Põldmaa hoiustab kamajahuks mõeldud viljad oma ladudes ja vastavalt kamajahu tootja vajadustele veab vilja tonnide kaupa Pärnusse.
Jaanus Põldmaa lisab, et kamajahuks minev vili ei ole mahe, kuna praegu mahedat ei nõuta. “Aga kui tuleb maheda nõue, saame Cibusele pakkuda ka mahevilja ja -hernest,” lisab Põldmaa. Samas nõuded kamajahule on karmid, nii käivad lepingupartnerid nende tootmistingimusi tihti kontrollimas. “Meile see koostöö sobib. Oleme juba neli aastat kasvatanud osa vilja kamaks, ülejäänud vili läheb piiri taha.”
Põldmaa firma ei kuulu teraviljaühistusse, samas tehakse koostööd lisaks Oilseedsile ka Baltic Agro ja Scandagraga.
Jaanus Põldmaa kuulub oma talupidamisega juba aastaid Eesti Talupidajate Keskliitu, esindades talupidajate seisukohti Riigikogu komisjonides jahinduse teemadel.
Aruvälja Suurküla Seltsi esimehena on tema südameasjaks olnud ka Aruvälja rahvamaja renoveerimine, mis paelub pilku oma kauni triibumustriga. “Audru rahval läheb hästi – meil on koolimajad, teed korras, hiljuti avasime uue Audru laululava,” teatab mees, kes oma ettevõtmistele lisaks on aidanud ka kodukandi elu edendada.
Graafika: Mart Nigola, Heleri Kuris
