Kevadine põud on metsamarjasaagile paraja põntsu pannud, murakahuvilised peavad kiirustama

Mustikaid on kesiselt ja metsmaasikad kuivematel kohtadel kribalad, tuvastas Maaleht möödunud nädalavahetusel metsas käies. Kuidas on aga lood murakatega?

„No tasub metsa minna küll,“ kõhistab telefonis naeru mees, kelle murakamüügikuulutuse Facebookist leidsime. Kuid möönab, et kuivemates kohtades on marjad väikesed – niiskust pole kasvuks piisavalt jagunud.

Ühtlasi soovitab ta metsaminekuga kiirustada, sest küpselt kollaseid murakaid olevat soos juba palju. Hea ja ilusavärvilise moosi saab aga just veel punakat tooni näitavatest pisut tooretest marjadest.

Metsamarjateadlane Taimi Paal, kes tänavu küll pigem mesilas kui metsas tegutseb, möönab, et mustikasaaki tänavu ei tule.

„Ma ise suurt metsa pole jõudnud, aga teised on rääkinud, et mustikaid pole. Seda võin küll öelda, et ka kultuurmustikasaak tuleb vilets,“ nendib Paal. Tema sõnul kehva metsamarjasaaki Otepää ja Tartu kandis siiski täielikult niiskusepuuduse süüks ajada ei saa, vihma olevat sealkandis kohati olnud piisavalt. Ju siis on aasta selline.

Metsmaasikaid on aga nii Taimi Paali kui Maalehe kogemusele tuginedes niiskemates kohtades külluslikult – suured ja mahlased. Kuivemal küngastel on siiski maasikadki väikesed ning kannatavad selgelt veepuuduse käes.

Kuidas aga õiged kohad üles leida? Eks ikka kõhutunde ja loodusetundmise järgi.

„Murakad kasvavad soos sellises kohas, kus männidki. Kaskede juurest neid ei leia,“ avaldab väikese saladuse Peipsi ääres Meerapalu kandis metsas käiv mees, kellega loo algul murakasaagist rääkisime.