LAS MÜHAB VABALT | Metsatulekahjude riski suurendavad omanikud, kellele mets on emotsiooni ja romantika küsimus, majandamisest ei tea nad midagi
Ladvatuli neljakordistas Vikipalu hiigelpõlengu pindala paari tunniga. Romantikutest metsaomanikud lasevad sihid ja tuletõrje veevõtukohad täis kasvada. Metsi süütavad ATV-sõitjad, grillijad ja puhkajad.
„Tallinnas tekkis kolmel päeval olukordi, kus polnud ühtegi vaba päästeautot. Ida rajoonis oli veel hullem – maja põles ja lähim auto oli 70 kilomeetri kaugusel,“ ütleb päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Metsatulekahjud võtavad päästeameti võhmale. Suurtele metsatulekahjudele saadetakse kõik parasjagu tööl olevad meeskonnad, lisaks kutsuti mehi kodust välja ja pandi hääled sisse reservautodele. Kokku kutsuti üleriigiline staap, et päästjaid ja autosid näpuotsagagi üle riigi jagada. Kaaluti isegi rahvusvahelise abi kaasamist, sest Vikipalus lõi lõõmama ladvatuli.
„Ladvatuli, see on nii, et vaatad lihtsalt, pea kuklas, suu lahti!“ ütleb päästeameti ekspert Hengo Metsaru. Ladvatuld esineb harva, see tekib vaid viiel protsendil metsatulekahjudest.
Aga kui see juhtub ja puude ladvad hakkavad mühinal tuld edasi kandma, on põrgu käes. Maa pealt seda ei kustuta. „Ladvatulega on nii, et kes maa peal, päästku oma hing. Anna ainult jalgadele ja tehnikale valu, et tulele ette ei jääks,“ täiendab Tammearu.
Ülikiirelt liikuvat hävingut suudavad peatada vaid õhust kustutavad lennukid ja kopterid. Eestil on vaid üks selline kopter ja kaitseväe eakas An-2.
„Mina julgen väita, et metsatulekahjude risk on suurenenud,“ ütleb metsandusinsener Leo Filippov ning seletab, et kokku langevad mitmed tegurid. Üks neist on see, et metsaomanikeks on saanud inimesed, kellele on mets emotsiooni, romantika ja vaimsete juurte küsimus. Nad ei tea metsa majandamisest midagi ega ole tahtnud ka uurida. Las kasvab ja mühab vabalt!
Millised tegurid veel metsatulekahjude riski suurendanud on, sellest loe 27. juuni Eesti Ekspressist.
