Eesti mahealade kaardist saab maheda kraami korjamise Uber

Eesti mahealade kaardi arendamisel on otsustatud, et sellest võiks tulevikus välja kujuneda n-ö korje-Uber, praktiline tööriist mahekraami otsijale.

Põhimõtteliselt on juba praegu igaühel võimalik otse looduses saada nutiseadme või arvuti abil ülevaade mahepõllumajanduslikust tootmismaast ja näha sedagi, kus võimalik korjata mahesaadusi. Vaata SIIT.

MTÜ-s Organic Estonia kommunikatsiooniga tegelev Margit Kirsipuu, kes juhatab ka osaühingut Vaba Aed, mis toodab ja turustab Hiid kaubamärgi all nn väetoitu, märgib, et mahealade kaardirakenduse edasiarendamisest on huvitatud nii keskkonnaministeerium kui maaeluministeerium, aga protsessist võtavad osa ka põllumajandusamet, maa-amet ning EAS. Möödunud nädalal toimus keskkonnaministeeriumis sellekohane arutelu.

„Ikka selleks, et mahealade kaart areneks edasi vastavalt mahemajanduse programmi ja ettevõtluse arenguga ning valitsuse poolt seatud mahepindala eesmärgiga,” kirjeldab Kirsipuu. „Kaardi eesmärgid ja kaardirakenduse arengud vaadati koos üle ning analüüsiti ka võimalikke rahastuskanalite valikuid. Arutleti, kuidas mahealade kaart riigikuvandile väärtuse loomisele lisaks ka maaomanike ja mahetootjatele praktiliseks tööriistaks arendada. See kõik viis üsna intrigeeriva nn korje-Uberi ideeni.”

Käesoleval aastal tehtud täiendusena on kaardil nähtavad ka mahemesilad, kus mesilaste pidamisel järgitakse mahepõllumajanduse nõudeid nektari- ja õietolmu kogumise alade, arvestuse pidamise, mesilate uuendamise, mesilasperede söötmise, haiguste ennetamise, veterinaarravi, tarude materjali ja mesilasvaha osas.

Mahekaart võimaldab lihtsal moel näidata, kui palju on meil puhast loodust ja kust tuleb toodang, mida mahedana turustame.

Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknupu sõnul on üldsus juba tunnetanud sellise kaardi tähtsust riigi kuvandi loomisel, sest see võimaldab lihtsal moel näidata, kui palju on meil puhast loodust ja kust tuleb toodang, mida me mahedana turustame.

„Kaardist saavad praktilist kasu mahekorje ja -tootmisega tegelevad ettevõtted, et osata marja- või seenekorjajaid õigesse metsa saata. Põllumeestel on kasulik vaadata, millised mahepõllud tema piirkonnas asuvad, sest mahemaal ei tohi kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid,” iseloomustab Krista Kulderknup.

„Eriti tarvilik on selline teave aga mesinike jaoks, kes tahavad teada, kuhu oma mesitarud paigutada, et need põldude pürgitamise eest kaitstud oleks ja mesilased saaksid koguda mahedat mett.”

Organic Estonia on seadnud eesmärgiks saavutada mahemaa pindalaks 51% Eestimaa pindalast, selleks tuleb kaasata ka erametsad ja mahedad riigimetsad.