Eestil peab olema oma leiva- ja saiajahu

Kuigi põllumeestele müüakse palju Taani või Saksa päritoluga rukki- ning nisuseemet, on riigi toidujulgeoleku jaoks tähtsad oma sordid, mida aretab ETKI.

Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) teeb aretustööd nii teravilja- õli- kui heintaimedega. Selleks, et huvilised meie oma sorte näeksid ja tundma õpiksid, peeti seal sordiesitluspäev.

Sel päeval viidi bussitäis huvilisi vaatama Eesti teadlaste või meie ja teiste maade koostöös aretatud rukki, nisu, odra ja kaera sorte.

Rukkiaretaja Ilme Tupits seletas katselappide juures, et rukki puhul soovivad nad aretada lühema kõrrega sorte. Teatavasti on meie ajalooline rukis ’Sangaste’ hästi kõrge, kõrs võib kasvada üle kahe meetri pikaks. See tekitab lamandumis- või koristusriski ning ega nii suure põhukogusega ka väga palju peale hakata ole. Sordid ’Elvi’ ja ’Tulvi’ ongi juba madalamad ning aretuses on veel uuemad, mis alles numbritega märgitud. Olulised on ka saagikus ning kvaliteet.

Nisuaretaja Reine Koppel näitas huvilistele nisukollektsiooni 12 sordist ja iseloomustas neid kõiki. Ta selgitas, et nisu aretuse oluline eesmärk on talvekindlus, lisades, et kodumaised või lähinaabritega koostöös tehtud sordid on kindlasti selles osas tugevamad.

Ka nisu aretuses on oluline eesmärk saagikus, ent veel tähtsamad on kvaliteet, mahukaal, langemisarv jt küpsetamisomadused, et sellest head saia saaks.

Otrade osas on oluline aretada rohkem õlleks sobivaid odrasorte ning kaera puhul on aretuse eesmärk saada kergelt kooritav kaer, millest oleks hea inimtoiduks tervislikke kaerahelbeid valmistada.