Valitsus kiitis heaks Alutaguse rahvuspargi loomise

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil heaks kiita looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega moodustatakse uus, Alutaguse rahvuspark. Järgmiseks arutab rahvuspargi loomist Riigikogu.

Alutaguse rahvuspark luuakse Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks. Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade territooriumil.

„Uue rahvuspargiga saab kaetud piirkond, mille mitmekesisus on senisest kõvasti rohkem tutvustamist ja avastamist väärt,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Kindlasti edendab see ka Ida-Virumaa ettevõtlust, sest rahvuspark pakub huvi nii sise- kui ka välisturistidele. Puhtalt enda ja oma pere reisieelistuste järgi tean, et rahvuspark on alati üks selliseid paiku, mida erinevates riikides külastada püüame.“

Alutaguse piirkond on ajalooliselt Eesti suurim okasmetsade ja soode ala. Kavandatavasse rahvusparki jäävad Eesti pikim liivarand ja unikaalne Smolnitsa luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus, Põhja-Euroopa üks suurimaid soostikke Puhatu ning meie üks esinduslikumaid laialehiseid loodusmetsi Porunis.

Rahvusparki soovitakse luua olemasolevate kaitsealade baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on juba praegu kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Loodav rahvuspark on kavandatud valdavalt riigimaale, mida on kokku 42 627 hektarit.

Kui Riigikogu Alutaguse rahvuspargi loomiseks vajaliku seadusemuudatuse heaks kiidab, koostab Keskkonnaamet rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu ja viib läbi eelnõu avalikustamise. Kaitse-eeskirja avalikustamiseni on plaanis jõuda 2019. aasta alguses.

Samuti koostatakse rahvuspargile kaitsekorralduskava, milles seatakse rahvuspargi lähemad ja kaugemad eesmärgid ning planeeritakse tegevused nende saavutamiseks.

Rahvuspargi loomine tekitab erinevaid arvamusi, millest võib lugeda Maalehe maikuistest lugudest "Loodav Alutaguse rahvuspark ei paku haruldastele lendoravatele mingit lisakaitset" ja "DEBATT | Alutaguse rahvuspark ajab vaidlema – kas looduse kaitse või looduskaitsjate okupatsioon?".