Metsaomanikud esitavad jahimeestele ulukikahjustuste eest kahjutasunõudeid
Näiteks RMK on tänavu esimese poolaasta seisuga esitanud 44 kahjunõuet, mullu neid kokku nii palju üldse oligi. Kahjunõude summa ulatub Andres Sepa sõnul kokku 16 173 euroni ja kahjutasu hakatakse nõudma siis, kui hektaril on vähem kui 1000 kuuske ja 1500 mändi.
“Mände istutame hektarile 3000 taime ja kuuske 2000, nii et jätame loomadele ikka midagi söömiseks ka,” tõdeb Sepp.
Peamine kahjutasunõuete esitamise põhjus on põder, kes noorte mändide kallal käinud. Siiski on 12 nõude puhul süüdlaseks ka metskits, kes on naksanud nii mände kui ka kuuski.
Saartel on aga metsakasvatajate taluvuspiiri ületanud hirv, kes on kurja teinud mändidele.
Nii mitmelgi juhul istutavad uusi puid rikutud lankidele jahimehed ise – sel juhul arvutab RMK tööraha hüvitisest maha.
Kahjutasunõudeid on laekunud ka erametsaomanikelt, kuid nende mahtu ja suurust ei ole Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul keegi kokku võtnud.
“Tavaliselt jõuavad külamehed omavahel kokkuleppele, millega ja kuidas tasutakse,” täheldab Lillemäe. Enamjaolt tehakse seda metsa istutades.
“Kuna osal jahipiirkondadel on moodustatud reservfond kahjude katmiseks, siis kasutatakse ka seda hüvitamiseks,” lisab ta.
Pikemat lugu sellest, kuidas metskitsed ja põdrad istandikke rüüstavad, loe SIIT.
