3,8 protsenti Euroopas tarbitavatest toiduainetest sisaldab pestitsiidide jääke üle piirnormi
Euroopa Toiduohutusamet avaldas Euroopa Liidu 2016. aasta aruande pestitsiidide toimeainete jääkide kohta toidus. Seiretulemused näitavad, et põhiosa Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides.
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostas Euroopa Liidu koordineeritud seire tulemuste põhjal lühi- ja pikaajalise pestitsiidide toimeainete jääkide toidu kaudu saadavuse riskihinnangud. Mõlemal juhul hinnati risk tarbijale madalaks.
96,2% proovidest vastas nõuetele
ELi koordineeritud programmi raames koguti 2016. aastal ELis, Islandil ja Norras 12 168 proovi ja analüüsiti 165 toimeainet 11 toiduaines (õunad, peakapsas, porrulauk, lehtsalat, virsikud, maasikad, tomatid, rukis, vein, lehmapiim ja searasv). Riigid analüüsisid lisaks ELi koordineeritud programmile riskipõhiselt 84 657 proovi, millest 26,4% moodustasid imporditud tooted, ja 791 toimeaine jääki.
96,2% proovidest vastas nõuetele. 50,7% proovidest ei sisaldanud toimeainete jääke mõõdetavas koguses. 45,5% proovidest sisaldasid toimeainete jääke alla kehtestatud piirnormi.
3,8% proovidest ületasid toimeainete jäägid kehtestatud piirnorme. Võrreldes 2015. aastaga tuvastati rohkem piirnormide ületamisi; selle peamiseks põhjuseks on kloraadijääkide lisandumine kontrolliprogrammi. Rohkem esines piirnormide ületamisi kolmandatest riikidest pärit toodetes (7,2%) võrreldes EList, Norrast ja Islandilt pärinevate proovidega (2,4%).
89,8% imiku- ja väikelastetoidu proovidest pestitsiidide toimeainete jääke ei leitud ning kehtestatud piirnormi 0,01 mg/kg ületas 1,9% proovidest. Kõige sagedamini tuvastati vase-, kloraadi- ja fosetüül-Al jääke.
2016. aastal koguti 5495 mahetoidu proovi, millest 83,1% ei sisaldanud toimeainete jääke. 15,6% proovidest sisaldas jääke alla lubatud piirnormi; olulise osa moodustasid ained, mille jääk võib tuleneda ka muust allikast kui nende kasutamisest pestitsiidina (nt looduslikult esinevad ained või keskkonnast tulenevad saasteained). 1,3% analüüsitud maheproovidest ületasid kehtestatud piirnorme.
Analüüsiti 8 351 loomse päritoluga proovi. Suurem osa nendest proovidest (83%) ei sisaldanud toimeainete jääke ning piirnorme ületas vaid 1,9% proovidest. Piirnormide ületamised tulenesid suures osas kloraadijääkidest piimas. Kloraat on aine, mis tekib kloori sisaldavate desinfitseerimisvahendite kasutamisel, ja selle jääk ei tulene seega tingimata kloraadi kasutamisest taimekaitsevahendina.
Piirnormide ületamisi leiti vähem töödeldud toodetel
Töötlemata toodetest ületasid kõige rohkem piirnorme proovid, mis olid võetud basiilikust, söödavatest lilledest, vesikressist, granadillist, teest, lamba- ja veisemaksast, sellerilehtedest, viigikaktusest, petersellist, naerist, sellerist, seentest, värsketest maitsetaimedest, granaatõunast, okrast ja rukolast.
Piirnormide ületamisi ei tuvastatud kohvioast, rabarbrist, maisist ja mitmest loomse päritoluga tootest (veiseliha, linnuliha, lambarasv ja lambapiim) võetud proovides.
Töödeldud toodete puhul oli piirnormide ületamisi vähem (2,8%) kui töötlemata toodetel (3,9%). Töödeldud toodetest oli rohkem piirnormide ületamisi viinamarjalehtedest, tomatitest, seentest, paprikatest, riisist, viinamarjadest, maisist ja oliividest võetud proovides.
Mitme toimeaine jääki korraga tuvastati 30,1% proovidest. Töötlemata toodetest leiti mitu jääki kõige sagedamini tikritest, humalatest, greipidest, sõstratest, murakatest, lauaviinamarjadest, vaarikatest ja maasikatest.
Glüfosaadijääkide sisaldust uuriti kokku 6761 proovis. Glüfosaadijääke sisaldas mõõdetavas koguses 3,6% proovidest. Kõige kõrgem jääkide sisaldus tuvastati kuivatatud läätsedes, linaseemnetes, sojaubades, kuivatatud hernestes ja tees. 19 proovi ületasid glüfosaadile kehtestatud piirnorme. 5 piirnorme ületanud mee- ja mesindustoodete proovi pärinesid Saksamaalt.
Tatra ja muude pseudoteraviljade 5 proovi pärinesid Leedust, 1 proov Ukrainast, 1 Hiinast ja 6 proovi oli teadmata päritolu. Imikutoidust glüfosaadi jääke ei leitud.
Eesti tulemused
Eestis koguti 2016. aastal 349 proovi, millest 67,3% moodustasid kohalikud tooted, 23,5% tooted teistest ELi riikidest ja 9,2% imporditud tooted kolmandatest riikidest. Võrreldes lähiriikidega analüüsiti Eestis kõige rohkem kohalikke tooteid.
15,9% Eesti päritolu proovidest sisaldasid pestitsiidide toimeainete jääke alla kehtestatud piirnormi. Nende proovide osakaal, millest ei leitud ühtegi jääki, oli Läti, Soome, Leedu ja Rootsiga võrreldes kõrgeim. Eesti päritolu toidust piirnorme ületavaid proove ei tuvastatud.
Võrreldes Läti, Leedu ja Soomega analüüsiti Eestis 2016. aastal rohkem pestitsiidide toimeainete jääke – ühtekokku 343 pestitsiidi toimeainet – ja ühes proovis analüüsiti keskmiselt 269 erinevat toimeainet.
Terve uuringu leiab EFSA kodulehelt.
Allikas: Maablogi
