Klooga rahvas tõstab pead lageraiete vastu. EMA aktivistid alustasid kampaaniat "Lageraied ajalukku!"

Soome looduskaitseorganisatsioonide eeskujul alustas kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) nädalavahetusel Kloogal korraldatud üritusega riigimetsas lageraiete keelustamise kampaaniat "Lageraie ajalukku!".

Kampaania läbi loodetakse koguda esmalt tuhat allkirja selle toetuseks, et riigimetsas ei võetaks ette lageraieid suurematel kui ühe hektari suurustel aladel. Nimelt saab vähemalt tuhat allkirja kogunud petitsiooni saata Riigikogule, kus seal esitatud nõudmised tuleb parlamendi suures saalis arutuse alla võtta.

Tegelikult aga peavad EMA liikmed teostatavaks vähemalt 10 000 allkirja kogumise ja sel moel rahva ilmeka tahteavalduse esitamist avalikkusele ja otsustajatele.

Kloogal siiani palju puutumata metsa

"Lageraie ajalukku!" üks eestvedajatest Mati Sepp ütles, et Kloogal korraldati kampaania avaüritus sellepärast, et just seal plaanib Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) veel sel aastal läbi viia ulatusliku lageraide, mis erinevaid eraldisi kokku liites hõlmab ühtekokku 14,5–18,4 hektari suuruse territooriumi Klooga aedlinna ja Keila-Paldiski maantee vahelisel alal. Lageraiesse planeeritud eraldised asuvad kahes n-ö komplektis, kusjuures need piirnevad ka Klooga metsas asuva holokausti ja Klooga koonduslaagri memoriaalansambliga.

"See on üks suuremaid seni lageraieteta püsinud ala siin Tallinna ümbruses, umbes 300 hektaril pole siiani suuri lageraideid läbi viidud. Nüüd on need siis ka Klooga ümbrusse jõudmas ja kohalikud elanikud on muidugi nende vastu," selgitab Mati Sepp. "Ma leian, et RMK seisukoht, et siin on sedavõrd viljakas boniteet, et ainus metsamajandamise võimalus on lageraie, on vale. Nendes metsades saaks väga hästi rakendada valik- või turberaiet nii, et suurt metsamassiivi ei peaks päris maha võtma."

Kohalik rahvas on valmis raie peatamiseks raha koguma

Info, et RMK plaanib Klooga ümbruse metsades mastaapseid lageraieid (lageraiete alla peaks plaani kohaselt minema umbes 5% piirkonna metsast) jõudis avalikkuse ette kevadel, kui RMK korraldas juunikuu alguses Kloogal ka kohalike kaasamiskoosoleku. Sellest ajast peale on Klooga rahvas kohaliku aktivisti Elisabeth Salmini eestvedamisel kogunud enam kui 1000 allkirja, et raied kas peatataks, nende mahtu vähendataks või siis vähemalt edasi lükataks.

Teatud edasilükkamine ongi juba saavutatud, sest alguses oli RMK plaanides alustada juba augustikuu lõpupäevil. Praegu on aga seis selline, et ees ootab veel üks kokkusaamine kohaliku rahva esindajatega. Nüüd taotlevad viimased vähemalt mõne koha lageraiest puutumata jätmist.

Mati Sepa sõnul saab EMA kohalikku rahvast sellisel puhul aidata nii moraalselt kui laialdasema teavituse korraldamisega.

"Ega üks kohalik ei jõua seda asja oma muude tegemiste kõrvalt ajada, kuigi Kloogal õnnestus juba koguda 1000 allkirja. Meie saame aidata avalikkuse tähelepanu juhtida sellistele asjadele," rääkis Mati Sepp. "Kuigi antud juhul RMK teatas, et ei saa neid allkirju aktsepteerida, sest ankeedi algandmetes olid mõned ebatäpsed numbrid."

Elisabeth Salmin on seda meelt, et suudaks oma MTÜ ja agarate toetajate kaasabil koguda kokku raha, et algatada näiteks vääriselupaikade uurimise Klooga metsades. Sellise uuringu saaks läbi viia näiteks mõni Tartu Ülikooli atesteeritud spetsialist-teadlane ning eeldatavasti maksab selline töö umbes 35 eurot tunnis. Praegu aga pole nende uuringute korraldamiseks enam aega, sest iga päev ootavad korraldajad harvesteride mürina saabumist.

EMA: lageraiete asemel püsimetsamajandus

RMK on teatanud, et teavituskoosolekuid küll korraldatakse ja kohalikega kompromisse otsitakse, aga päriselt ära planeeritud raieid siiski ei jäeta. Esialgu on saavutatud kokkulepe selles, et raiet ei tehta ning puitu ei veeta metsast välja öötundidel.

"Loodusmuuseumi teadlased loodavad siit leida mõne haruldase sambla või sambliku. Praegu ulatuksid langipiirid 60 meetri kaugusele holokausti mälestusmärkidest, taotleme, et see vahemaa oleks suurem. Ka metsas asuva Soodajärve ja läbi metsa kulgeva oja kallastelt tahaksime raie eemale hoida," kirjeldab Salmin eesmärke. "Plaanis on luua ka holokausti ja ökotsiidi muuseum, alguses virtuaalsena, hiljem juba ka paiksena. Aga see kõik võtab aega ja ma ei tea, kas seda meile antakse. Kui sedasi õnnestuks võita kasvõi mingi väike osa suure lageraie käest, oleks asi seegi."

Suvel sai teatavaks, et Soome Looduskaitse Selts, Soome Ornitoloogiaühing, Greenpeace Soome sektsioon ning veel kolm sealset keskkonnakaitseühendust on suutnud koguda 50 000 allkirja selle eest, et Soome riigimetsas, mis moodustab 40% kogu põhjanaabrite metsamaast, lõpetataks lageraided. 5. septembril käis soomlaste delegatsioon Eestis, kus kohtuti EMA aktivistidega ja kinnitati vastastikku toetust.

Ideest ja selle edukusest Soomes kinni haaranuna alustas EMA nüüd sarnast kampaaniat ka Eestis. Alternatiiviks lageraietele pakub EMA metsade majandamist püsivamalt kui praegu, metsast saadud puidu suuremat väärindamist kohapeal, ka marja- ja seenekorjamist, turismi arendamist ja muude metsast saadavate tulude senisest nutikamat kasutamist.

Aktivistid planeerivad piiriülest koostööd

EMA eestkõneleja Linda-Mari Väli kinnitab, et koostöö laabub ka Läti, Leedu ja Poola metsakaitsjatega ning peagi on analoogseid ettevõtmisi oodata ka seal. Tšehhimaal on sarnaseid aktsioone juba läbi viidudki.

Nii Linda-Mari Väli, Mati Sepp kui veel üks EMA juhtimisse kuuluv aktivist Martin Luiga kinnitavad, et mingit poliitilist ambitsiooni organisatsioonil ei ole ning ühtegi parteisse nad astuda ei kavatse.

"Küll aga oleks nii meie tegevusele kui looduskaitsele üldse suureks toeks, kui Riigikokku jõuaks mõni erakond, kelle vaated ka keskkonnakaitse teemadega ühtivad," märkis Martin Luiga.

Vaata ka galeriid!

Laupäeval ja pühapäeval korraldas Eesti Metsa Abiks Kloogal lageraiete vastase kampaania "Lageraided ajalukku!" avaürituse. Ühtlasi püütakse sellega murda ka seni avalikkuses valitsevat negatiivset mainet Klooga kandi kohta. Tegelikult kulgeb piki Paldiskisse suunduvat raudteed vaikne ja metsane Klooga aedlinn, mis elupaigaks mitmesajale inimesele, lisaks laiuvad seal suurepärased seenemetsad, kalarikas Soodajärv ja Otu oja.

Pinnas on seal valdavalt liivane, kus sobilik kasvukoht männil, liivapinnas vaheldub madalamates kohtades siiski ka näiteks mustika kasvukohaga kus enamuspuuliigiks kuusk. Hiljaaegu raadati läbi Klooga metsade paarisaja meetri laiune riba kõrgepingeliini ja gaasitrassi aluse maa puhastamiseks.