PUIDUENERGIA SEMINAR | Küttepuidu hind kerkib üle igasuguste ootuste
Kokkuvõtvalt tähendab selline kiire hinnatõus seda, et nõudlus energiapuidu järele seilab kiires kasvutempos. Ka praegu ollakse metsasektoris seda meelt, et edaspidigi on küttepuidu ja üldse puidu hinda kõige enam määrav tegur jätkuv nõudluse üleüldine kasv.
Keskkonnaminister Siim Kiisler on seda meelt, et Eesti ei saa üleilmsel turul suurt kaaasa rääkida, küll mõjutavad meie puidusektorit rahvusvahelised kokkulepped, samuti Euroopa Liidu õigusaktid.
Siim Kiisler, kes on ametis ka ÜRO Keskkonnaassamblee presidendina, on kindel, et kogu maailmas mõjutavad puidu kasutamist üha enam ühiselt sõlmitud riikidevahelised kokkulepped. Lisaks arutletakse praegu selle üle, kuidas kasutada järgmise perioodi euroliidu toetusi, selgitas ta, kinnitades, et ka keskkonnavaldkonda need toetused tulevad niikuinii.
„Kui rõhutakse taastuvenergeetikale ja fossiilsete toorainete vähendamisele, siis see kõik mõjutab ka puidukasutust. Ehk need kokkulepped eeldavad puidu kui taastuva tooraine suuremat kasutamist,” rääkis Kiisler. „Kõik riigid tahavad jätkuvalt majanduskasvu ja kõik tahavad ka keskkonnakaitset. Eesti on selles osas tubli – majandus meil kasvab heas tempos ja keskkonnakaitse on ka heal tasemel.”
Mis puudutab siseriikliku metsandust ja poliitikat selles vallas, siis Kiisler nendib, et praegu käimasolevates avalikes debattides unustatakse tihtilugu ära, et puidutööstus ilma mööblitööstuseta annab 5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust.
„Turg nõuab, et tselluloositööstusesse investeeritakse. Kui mitte meil, siis kusagil mujal selles regioonis niikuinii investeeritakse,” märkis Kiisler.
