Sõnasõda MAK 2030 ümber. Mis toimub metsanduse arengukava töögruppides tegelikult?
Nii väidavad ühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) esindajad, kes ka MAK 2030 töögruppides osalesid, et kogu protsessi vältel neid kiusatakse, lausa mõnitatakse ja provotseeritakse.
Kiusamine seisneb EMA esindajate sõnul peamiselt selles, et Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) ja Erametsaliidu esindajad heidavad neile ette koosolekute segamist ning püüavad EMA liikmeid maksku mis maksab aruteludest elimineerida.
Omajagu süüdistusi jagub ka keskkonnaministeeriumile (KKM), mis MAK 2030 koordineerijana jättis kolm EMA neljast liikmest viimatisel töögruppide koosolekul ukse taha, ametlikuks põhjuseks protseduurireeglite rikkumine. Lisaks ei saada aru, miks peab koosolekute salvestused pärast nende protokolli kandmist kohe kustutama. Samas protokolle ei pea kõik osapooled allkirjastama. Metsakaitsjaid olla ähvardatud kohtuga, kui nad peaksid enda tehtud salvestusi kusagil avaldama.
Kes ei oska lugeda ja miks nad siin üldse on
EMA ühe kõneisiku Indrek Vainu sõnul ei ole EMA saanud protokolle allkirjastada ja pole ka protokollidega nende pealiskaudsuse tõttu nõus. Kui sooviti töörühma, kus EMA esindaja osaleda ei saanud, salvestust, siis seda ei antud.
„Esitasime teabenõude, et saada töörühmade salvestusi ja vastati et need on kustutatud,” nendib Vainu. „Kõigis töörühmades on puidutööstuse esindajad mõnitanud osalejaid, häirinud arutelusid, juhtinud teemasid kõrvale ja pressinud sisse oma huve. Tasakaalukamad osalejad ei soovi enam sõna võtta, sest ei taha puidutöösturite mõnituste ette jääda. Eks see oleks päris karm, kui rahvas kuuleks, mida osad "eksperdid" töörühmades räägivad.”
Vainu hinnangul ongi ministeeriumil nüüd mugav öelda, et salvestised on kustutatud ja keegi ei saa midagi tõestada.
„Õnneks meil veel mõned salvestised, kus kuulda, mis jutt töörühmades käib ja mida puidutöösturid räägivad,” märgib Vainu. „Näiteks ökoloogia töörühmas olevat puidutööstur Asko Lõhmust räigelt sõimanud ja peaaegu kallale läinud, mingid naised läksid vahele. Linda-Maril soovitati lugema õppida ja muid mõnitusi on toimunud.”
EMA esindaja Linda-Mari Väli kirjutab sotsiaalmeedias: „Avalikkuse ees räägitakse ühiskondlikkust kokkuleppest, aga tegelikkuses näib hoopis, nagu üritataks luua mingit näilist kokkulepet, aga kusagil oleksid asjad tegelikult juba kokku lepitud ning paraku just intensiivsema raiumise poole.”
Ka Eestimaa Looduse Fondi (ELF) esindajale Tarmo Tüürile jääb arusaamatuks, miks KKM soovib jätta lahtiseks ja häguseks sellised küsimused nagu ühiskondliku kokkuleppe saavutamine, tulevikustsenaariumide koostamine ja võrdlemine või säästva metsanduse põhimõttest lähtumine.
„Kurvastusega pean nentima, et MAK 2030 tööprotokollid rõkkavad lausa uskumatust "koostööst" kõigi osapoolte vahel, aga lindistused mille põhjal ilusad protokollid valmis kirjutatakse kustutakse peale protokolli valmimist,” kirjutab EMA aktivist Mati Sepp. „Minu kogemused MAKis on olnud äärmiselt silmiavavad ja mõistan, et kui Eesti Metsa Abiks poleks protsessist osa võtnud, oleks tegu olnud puidutööstuste lõikuspeoga Eesti metsade kallal.”
EMA liikmed kinnitavad, et 14. juunil ähvardasid EMPLi liikmed arutelult lahkuda, kui EMAl võimaldatakse töögruppides osaleda nelja liikmega. Toona olla keskkonnaministeeriumi töötajad puidutöösturid suutunud n-ö maha rahustada, aga näib, et protsess on täis pingeid, mis tihtipeale tagatubades kuhjuvad ning siis etteheidetest kubisevate pressiteadete kujul avalikkuse ette jõuavad.
Tööstuse eesmärk: säilitada Eesti metsad ka tulevastele põlvedele
MAK 2030 töös osalenud EMPLi juhatuse liige Tõnu Ehrpais ütleb, et eespool räägitud vahejuhtumite puhul oli tegu protseduurilise vaidlusega.
„Me ei olnud nõus EMA grupi poolt koosolekule juurde toodud inimesi lisama töörühma alalisteks liikmeteks, sest töörühma liikmed on minister oma käskkirjaga kinnitanud ja seda nimekirja ei saa käigu pealt muuta,” märgib Ehrpais. „Olime aga nõus sellega, et nad lisati asekantsler Marku Lampi ekspertidena.”
Tõnu Ehrpais kinnitab, et suures plaanis on EMPLil EMAga sama eesmärk – tagada, et meie lastel ning lastelastel oleksid tugevad ja terved metsad.
Erinevalt puidutöösturite lakoonilisest ja n-ö poliitkorrektsest vastusest andis keskkonnaministeerium Maalehe pärimise peale pika ja põhjaliku vastuse, mille siinkohal ära toome.
Kogunenud pinged keevad kergesti üle ääre
Ministeerium möönab, et metsanduse arengukava aastateks 2021–2030 ette valmistamine on huvide ja (eri)meelsuste paljususe tõttu ühelt poolt väga keeruline, teisalt ka väga tundlik protsess.
„Protsessis on osalemas üle poolesaja eksperdi, kellel kõigil on oma tõde sellest, millised on metsanduse kõige prioriteetsemad probleemid ning kuidas neid tuleks lahendada. Ministeerium peab kõige olulisemaks leida nende (eri)arvamuste seast ühisosa, arvestades sealjuures võimalikult laiapõhjaliselt kõikide valdkondade – ökoloogia, kultuur, majandus, sotsiaal – ekspertide hinnangute ja ettepanekutega. Niivõrd tuliste arutelude juures on loomulik, et kohati võivad ka emotsioonid üle kuumeneda ja konfliktid on kerged tulema.
Niisiis ongi juhtunud, et vaatamata püüdlustele hoida igal kohtumisel töörahu ning produktiivset töörütmi, on tekkinud ka olukordi, kus töörühma liikmetel on tekkinud niivõrd teravad erimeelsusi, et õhkkond on muutunud üsna pingeliseks. Kuni sinnamaani välja, et mõned töörühma liikmed on käinud välja, et juhul, kui nende soovi järgi ei talitata, ei soovi nad töörühmas osalemist jätkata. Siinjuures ei ole keskkonnaministeeriumile Eesti Metsa- ja Puidutööstusliidult sellist sõnumit laekunud.
Õnneks oleme saanud need pinged maandada ja leidnud üksmeelele, nii et MAK2030 algatamise töörühmas on siiski tööd jätkanud nii kõik ökoloogia kui ka teiste valdkondade eksperdid ja rahva hääle edasi kandjad.
Kokku saavad Eesti metsanduse ilu ja valu
Vaatamata kohati pingeliseks kujunenud kohtumistele näeme siiski, et osapooled on enamasti (ligi 90% ulatuses) jõudnud ühisele arusaamisele metsanduses lahendamist vajavates probleemides ning nende prioriteetsuses. See on nõudnud kõigilt osapooltelt suurt pingutust, empaatiat ja üksteisemõistmist ning kannatlikkust, kuid see on ühise suure eesmärgi nimel kindlasti end ära tasunud.
Selge on see, et teekond üksteise mõistmisel on olnud raske. Kuid ehk näitavad osapoolte vahel tekkinud pinged hoopis seda, kuivõrd pühendunud ja osavõtlikud on MAK 2030 algatamise töörühma valitud eksperdid, kes on vastastikku valmis parima metsanduse tuleviku nimel võitlema? Ehk näitab see omakorda, et kirja saanud probleemid on tulest ja veest läbi käinud ning seetõttu väga hoolega läbi töötatud ja arutatud? Meie soovime igal juhul just seda uskuda ning oleme väga tänulikud kõikidele MAK 2030 algatamise töörühma liikmetele nende siira soovi eest panustada ja kaasa aidata meie metsade parima käekäigu nimel.
Usume, et see sama ühine mure ja hool Eesti metsade parima tuleviku üle annab kõigile osapooltele jaksu ja vastupidavust ka edaspidi sama innukalt protsessi panustada; ka siis, kui on raske ühist keelt leida. See annab omakorda meile hea ettevalmistuse ja aluspinna, mille põhjalt alustada järgmise MAK 2030 koostamisega.
Koosolekud on kinnised töörahu huvides
Kõik töörühma, sh valdkondlike alamtöörühmade koosolekud on protokollitud. Veendumaks, et protokollija on saanud kõik olulise kirja, on protokollid enne avalikustamist saadetud töörühma liikmetele kooskõlastamiseks. Kooskõlastamisel on tehtud üksikuid täiendusi, sh ka vaid tehnilisi, ning neid on alati arvestatud ja protokolli vastavalt muudetud. Kõik kohtumiste materjalid, sh kooskõlastatud protokollid on protsessi algusest peale olnud avalikud ja keskkonnaministeeriumi kodulehelt kättesaadavad.
MAK 2030 töörühmade kohtumised ei ole võrreldavad kohalike omavalitsuste volikogu istungitega, kus viimased on tõesti avalikud, sest tegemist on istungitega, kus rahvaesindajad võtavad vastu kohalikku kogukonda puudutavad otsuseid. Küll aga saab MAK 2030 algatamise töörühma kohtumisi pigem võrrelda KOVi volikogude komisjonidega, kus töökoosoleku vormis valmistatakse ette volikogu istungile minevaid küsimusi. Samamoodi on ka MAK 2030 algatamise töörühma kohtumised oma vormilt töökoosolekud, kus valmistatakse ette valitsusele ja riigikogule otsustamiseks esitatavaid materjale. Volikogude komisjonide koosolekud ei ole erinevalt volikogu istungitest avalikud, vaid üksnes protokollitavad.
Samamoodi ei ole töö produktiivsuse ja töörahu huvides olnud avalikud MAK 2030 algatamise kohtumiste koosolekud, küll aga on kõik kohtumised protokollitud ning protokollid on avalikult kättesaadavad. Avalikud saavad olema istungid, kus valitsus ja riigikogu MAK 2030 puudutavaid otsuseid vastu võtavad. Keskkonnaministeerium on pärast iga kohtumist teavitanud avalikkust kohtumise sisust ja tulemustest pressiteate vahendusel. Ministeerium näeb, et on võimaldanud kõigile huvilistele lihtsasti kättesaadavalt MAK 2030 algatamise töörühma koosolekute infot. Meie rõõmuks on paljud ajakirjanikud kogu protsessi vastu suurt huvi üles näidanud ning aidanud meid info levitamisel. Loodame samasuguse hea koostöö peale ka tulevikus.”
Nojah, jääb muidugi arusaamatuks, kuidas mõned saalinurgas istuvad ajakirjanikud võiksid nende koosolekute „töö produktiivsust ja töörahu” häirida?
