Eesti maailmatasemel piimalehmad annavad iga aastaga järjest rohkem piima
„Meie piimatoodang on läbi aastate pidevalt kasvanud ja piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal kõrgeim kui kunagi varem. Oleme oma tootmisega maailmatasemel,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Rõõmu teeb ka see, et loomade arv on stabiliseerunud ja pöördunud kasvule. Samas tuleks edaspidi teha oluline samm ühistulises piima väärindamises.“
Piima toodeti 2018. aasta esimesel poolaastal 405 000 tonni, mis on 3% enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 301 eurot tonni kohta, mis on 5% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil. Veiseliha kokkuostuhind oli 10% kõrgem, kuid sealiha kokkuostuhind 7% ning lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 9% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.
Kui põllumajandusloomade ja kodulindude arv oli viimastel aastatel langustrendis ja eelmisel aastal oli märgata stabiliseerumist, siis selle aasta 30. juuni seisuga oli piimalehmi umbes 1000, sigu 11 000 ja linde 253 000 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Selle aasta kevad ja suve algus oli soe ja kuiv ning seetõttu kannatasid eriti suvivili ja heintaimed kuivuse käes. Heintaimede vähene kasv ja halvem kvaliteet on tekitanud loomakasvatajatele probleeme sööda varumisel. Rohusööda esimese niite saagikus oli eelmiste aastatega võrreldes vaid 30-50%, seega on suurem söödakogumine jäänud hilisematele niidetele.
Lühiajastatistika alusel, milles ei kajastu toetused, on põllumajandusettevõtete 2018. aasta teise kvartali majandustulemus parem kui varasemate aastate teises kvartalis. Peamiselt suuremate koguste realiseerimisest tulenev müügitulu suurenes kogukulude kasvust rohkem ning võrreldes eelmiste aastatega ületasid kogukulud müügitulu vähem. Toiduainetööstuste kogukulud on erinevalt varasematest aastatest suurenenud enam kui müügitulu, mistõttu nende puhastulu jäi teises kvartalis tagasihoidlikukumaks.
