Urmas Otil oli kogu aeg kiire. Kiire elada, kiire olla...

2008. aasta 17. oktoobril, mil Urmas Oti aeg otsa sai, valitses Eestis kuldkollane sügis. Taevas rändasid pilved, korraks vilksatas päikesekiir. Kusagilt kuuldus vaikset muusikat, aga see võis ka üksnes tunduda.

Urmas Otti teavad kõik kui telereporterit, kes tegi saateid, mida paljud armastasid ja mõned vihkasid. Vähem teatakse teda kui raamatute autorit, ja üldse mitte kui kirjastajat.

Kas tõesti, on selle viimase kohta vahel küsitud.