Põllumehed ei suuda sõnnikuhoidlaid ehitada, veeseadus aga surub tähtaegadega peale

Veeseaduse järk-järguliselt jõustuvad sätted lühendavad sõnnikulaotamise tähtaega ja nõuavad põllumeestelt investeeringuid nii sõnnikuhoidlate ehitamiseks kui laotustehnoloogiatesse. Tänavu on vedelsõnniku põldudele laotamiseks on jäänud veel kuu aega.

„Põllumeestel on vaja sõnnikumajandusse veel palju investeerida, sest vedelsõnniku laotamise sügisesed tähtajad muutuvad järgmisel aastal veelgi lühemaks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.

Maaülikooli teadlaste hiljutine analüüs (vt allpool) aga näitas, et arvestades majapidamiste kasutada olevaid käibevahendeid ja varade mahtu, ei olda täiendavate investeeringute tegemiseks võimelised.

Ehkki seaduse järgi on vedelsõnniku laotamiseks aega 15. novembrini (tuleval aastal 1. novembrini), võib see periood ilmastikutingimuste halvenemisel veelgi lüheneda. Nimelt on veeseaduses punkt, mis lubab keskkonnaametil, arvestades ilmastiku- ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada vedelsõnniku laotuskeelu alates 1. novembrist.

Vaevalt et kellelgi on meelest läinud, kui keerulises olukorras olid põllumehed eelmisel sügisel, kui pidevate vihmasadude ja pehme pinnase tõttu muutus sõnniku põldudele vedamine ja laotamine võimatuks ning paljudel põllumajandusettevõtetel tekkisid sõnniku hoidlasse mahutamisega tõsised probleemid.

„Praegused ilmad on tekitanud võib olla teatud muretuse, et suvi üha kestab, aga sügis koos vihmade ja lörtsiga ei jää kindlasti tulemata. Sestap ei tohiks sõnniku välja vedamisega liialt venitada,“ ütles keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Allar Leppind.

Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud juba 20. septembrist, lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei tohi laotada 15. oktoobrist.

Nii vedelsõnniku kui ka mineraalväetiste laotamise keelud kehtivad kuni 20. märtsini aga ka muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud. Piirangu eesmärk on ära hoida sõnnikus olevate toitainete leostumine pinna- ja põhjavette, mis on väga tõsine keskkonnaoht, seda eriti kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades, sealhulgas nitraaditundlikul alal.

MAAÜLIKOOLI TEADLASTE UURING

Põllumajanduskoda tellis suve hakul Eesti Maaülikoolilt majanduslike mõjude uuringu 2019 – 2023 kehtima hakkavatele veeseaduse muudatustele. Analüüs koosnes kahest osast.

Esiteks analüüsiti sõnnikuhoidla olemasolu nõude täitmist alates viiest loomühikust ja teiseks vedelsõnniku laotamise perioodi lühendamist sügisel, kui alates 1. novembrist kuni 20. märtsini on vedelsõnniku laotamine põllumaale keelatud (periood on sügisel ühe kuu võrra lühem).

Ankeetküsitluse, PRIA ja FADN andmete põhjal läbiviidud analüüsi tulemustena anti hinnang tootjate sõnnikuhoidlate investeeringuvajadusele kuni 2023. aastani ja laotamisperioodi lühenemise mõjust vedelsõnniku tehnoloogiat kasutavatele tootjatele.

Analüüsi käigus hinnati kolme erinevat sõnnikuhoidla lahendust, mille maksumuse põhjal hinnati investeeringu vajadust ja jõukohasust. Ilmnes, et sõltuvalt hoidla tüübist jääb hinnatud investeeringuvajadusega majapidamiste investeeringu kogusumma vahemikku 4,9 - 6,4 miljonit eurot.

Arvestades majapidamiste kasutada olevaid käibevahendeid ja varade mahtu, siis ei olda võimelised täiendavate investeeringute tegemiseks.

Skeem, kus sõnnikuhoidla renoveerimise või selle ehitamise kogumaksumusest 30% moodustab laen, 50% toetus ja 20% omaosalus, on jõukohane sõltuvalt hoidla tüübist 75−90 protsendile hoidla ehitamise kohustusega loomapidajale. Sellisel juhul oleks riikliku toetuse vajadus olenevalt hoidla tüübist 2,4−3,2 miljonit eurot.

Vedelsõnniku laotamisperioodi nõue mõjutab Eesti piimatootjaid ja seakasvatajaid. Korraldatud küsitlusele vastas 132 tootjat. Enamikus ettevõtetes tekkis 10 001−50 000 m³ vedelsõnnikut aastas.

Vedelsõnnikut kasutavad oma ettevõttes väetisena 86% vastajatest. Vedelsõnnikut laotatakse keskmiselt 42 päeva aastas.

Põllumajandusettevõtted peavad laotustähtaegade lühenemise tõttu laotustehnoloogiatesse täiendavalt investeerima vähemalt 19 miljonit eurot.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda