31.10.2020, 11:30

Lätlaste kalmistupühad kisuvad vägisi festivalimõõtu pidudeks

Maalehe arhiivist

Avaldame saabuva hingedepäeva puhul arhiivist loo. Kui üldiselt arvatakse, et eestlased on suured kalmistulkäijad, siis selles teevad hoopiski lõunanaabrid meile silmad ette, kirjutab homse Maalehe erinumber "Viimane teekond". Neil liigub lausa võllanali, et naiseks tasub võtta lätlanna, sest tema oskab vähemalt haua korras hoida.

Madis Must

madis.must@maaleht.ee

Surnuaiapühasid peetakse Lätis ainsaks allesjäänud traditsiooniks, mis püsib vabatahtlikult ilma mingisuguse eriorganiseerimise, lisaõhutamise või poliitikata.

FOTO: Mārtiņš Grauds

Taasavaldame Maalehe arhiivist loo saabuva hingedepäeva puhul.

Urmas Viilma käis sel suvel välja mõtte, et Eesti surnuaiapühade traditsioon sobiks UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ideel on jumet ning kahtlemata noogutavad paljud tunnustavalt kaasa. Tegelikult aga peaksid sama asjaga maailmakuulsust taotlema ennekõike lätlased.

Lugu ilmus esimest korda 01.11.2018.

Kommenteeri Loe kommentaare