Loe, kuidas EKRE maaeluministrit põuakahjude suhtes praadis
Arno Sild
Me teame, et lähiminevikus põllumehi on järjest tabanud väga mitmed rasked probleemid. Küll oli sigade katk, siis tuli see piimahinna problemaatika, kui sajad lüpsikarja lüpsilehmad veeti kas teistesse Euroopa riikidesse või lihakombinaati, aga kõige tipuks, nagu võib öelda, kujunes meil tänavune aasta põllumeestele selle pikaaegse põua tõttu ja käesoleva aasta põuane suvi tekitas väga suurt kahju.
Kogusaagid on kolmandiku võrra väiksemad, teravilja saagikus eelmise aastaga võrreldes 39% väiksem, heinasaak on poole väiksem paljude aastate keskmisest. Suur osa värskelt rajatud rohumaadest on hävinud, kolmandikul loomapidajatel on varutud alla poole vajaminevast söödast. 68% loomakasvatajatest peab sööta juurde ostma, kuid selle hind aina kerkib. Ligi 75% tootjatest lõpetab aasta kahjumiga, kolmandikul tootjatest on probleem lepinguliste meetmete täitmisega.
Maaeluminister Tarmo Tamm
Miks pole valitsus välja kuulutanud eriolukorda või loodusõnnetust ega ulatanud põllumajandustootjatele abikätt?
Eriolukorra väljakuulutamise võimalust tänane abiolukorra seadus seoses põuaga ette ei näe. Hädaolukorra seaduse kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Hädaolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, kui tavapäraste meetmetega ei ole õnnestunud olukorda lahendada ja vajalik on rakendada täiendavaid inimeste põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid.
Täna ei saa pikaajalise põua mõju käsitleda hädaolukorrana seaduses reguleeritud eriolukorra välja kuulutamise alusena. Loodusõnnetuse väljakuulutamise kohta põllumajandussektoris hetkel Eesti seadusandluses sätteid ei ole. Erakorralise olukorra või loodusõnnetuse väljakuulutamine otsest mõju põllumajandustootjatele ei oma, nimetatud olukordade välja kuulutamine ei ole ühegi toetuse käivitamise tingimuseks või lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks.
Ei saa nõustuda küsimuses esitatud väitega, et valitsus pole ulatanud põllumeestele abikätt. Valitsus on astunud operatiivselt olulisi samme põua tõttu raskustesse sattunud põllumajandusettevõtjate abistamiseks. Valitsuse otsus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali 20 miljoni euro võrra loob põllumajandusettevõtjatele parema ja kiirema võimaluse kapitalile ligipääsuks, et lahendada käibevahendite puudujäägist tekkinud probleeme. Sektori esindajad on kinnitanud, et lisaraha leidmine MES-ile on põllumajandussektorile oluline abi.
Milliseid meetmed on Maaeluministeerium seoses põuakahjude leevendamisega põllumajandustootjatele välja pakkunud? Kas need on efektiivsed?
Lisaks valitsuse otsusele suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali 20 miljoni euro võrra oleme teinud järgmisi tegevusi. Maaeluministeerium pöördus seoses põua ja põllumajandussektori keerulise olukorraga Euroopa Komisjoni poole rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude osas, mille tulemusena kehtib 2018. aastal Eestile, Lätile, Leedule, Soomele, Rootsile, Taanile, Poolale ja Portugalile erisus, et ka nendelt aladelt oleks sellel aastal võimalik loomasööta varuda.
Edastasime 30. augustil komisjonile sellel hetkel teada oleva info põua mõju kohta põllumajandussektorile Eestis ja tegime ettepaneku Euroopa Komisjonile erakorralise toetuse maksmiseks turukorralduse raames, et hüvitada põua poolt tekitatud kahju.
Kavandame pikendatud meetme 4.1 põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse 2017. aasta taotlusvoorudes positiivse otsuse saanud toetuse taotlejate investeeringute elluviimise ja investeeringut tõendavate kuludokumentide esitamise maksimaalset tähtaega seniselt kahelt aastalt kolmele aastale.
Lisaks kavandame pikendada ka 2015. aasta taotlusvoorudes taotluse rahuldamise otsuse saanud toetuse saajatel, kellel juba pikendati 2017. aastal investeeringu elluviimise tähtaega kahelt aastalt kolmele aastale, ja investeeringute elluviimise tähtaega täiendavalt pikendatakse kuue kuu võrra.
Oleme sektorit teavitanud, et seoses põuaga, kui jääb täitmata mõne toetusmeetme nõude, siis tuleks sellest teavitada PRIA-t, kes saab seda vastavalt toetusreeglitele käsitleda erandliku asjaolu või vääramatu jõuna, ning sellistel puhkudel ei kaasne toetuse tagasinõudmine.
Uue algatusena oleme käivitanud MAK-i 2014–2020 kindlustustoetuse meetme väljatöötamise, mis rakendub 2019. aastal. Meetme eelarve aastatel 2019–2020 on kokku 2 miljonit eurot, toetatav tegevus on kindlustusmakse hüvitamine 70% ulatuses. Hüvitatud kahjud on ebasoodsad ilmastikutingimused; looma- või taimehaigus; kahjurite levik; keskkonnajuhtum; meetmed taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või leviku piiramiseks.
Lisaks eelnevale märgin ära, et sel aastal kasvavad otsetoetused 10 miljoni euro võtta. Otsetoetusi makstakse põllumajandustootjatele käesoleval aastal 133 miljoni euro ulatuses. Samuti jätkab Vabariigi Valitsus täismahus üleminekutoetuste maksmist, mida sel aastal makstakse põllumajandustootjatele kokku 18 miljoni euro ulatuses.
Tegevuste ja meetmete efektiivsust või mõju saame mõõta, kui on olemas tulemused ja vastavad andmed, mida analüüsida.
Ministeeriumi poolt pakutud käibekapitali laenu on võtnud vähesed, sest meede on ebaefektiivne ega aita abivajajaid. Miks pole kavas pakkuda riiklikku abi nagu osades naaberriikides (Soome, Rootsi, Poola)?
Põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidu riikides ühine ja lisaks seal ette nähtud meetmetele –otsetoetus, MAK-i meetmed, turukorraldus – saab põuakahjusid hüvitada ka riigiabina või põllumajandusliku vähese tähtsusega abina. Riigiabi või vähese tähtsuse abina toetamise puhul võtab toetuse jõudmine taotlejani oluliselt rohkem aega. Saadav toetus on oluliselt väiksem, lisandub vähese tähtsuse abi piirmäära täitmine, mis vähendab võimaluse saada teisi vajalikke toetuseid vähese tähtsuse abina.
Seega, MES-i kaudu saab abi kiiremini, suuremas summas ja need, kes seda otseselt vajavad. Lihtsalt näide: kui jagame 20 miljonit eurot hektarimaksena kõigile põllumajanduskultuuride kasutajatele, siis arvestades selle aasta põllukultuuride kasvupinda, 669 000 hektarit, tuleb hektari ühiku määraks 30 eurot. Eeldades, et keskmine ettevõte kasutab 300 hektarit põllundusmaad, siis ettevõtte kohta oleks toetus 9000 eurot.
Kui suunaksime veel mingi osa ka loomakasvatussektorisse, siis oleks toetuse suurus veelgi väiksem. MES-i kaudu antava käibekapitali laenu eelised turutingimustel laenudega võrreldes: paindlikum tagatis, madalam tagatise nõue (50% laenust), vajadusel maksepuhkus kuni 12 kuud.
MES-i andmetel on tänase päeva seisuga esitatud 116 käibekapitalilaenu taotlust summas 8 448 000 eurot. MES-i krediidikomitees on seisuga 17. oktoober otsustatud anda laenu 62 ettevõtjale, kokku summas 3 904 000 eurot. Põllumajandustootjad ei võta laenu kergekäeliselt ja paljudel ettevõtetel selgub ka likviidsuslaenu vajadus alles peale toodangu realiseerimist, pindalatoetuste väljamaksmist ja kevadkülvi plaani jaoks eelarve koostamist.
Miks pole pöördutud Euroopa Komisjoni poole abi saamiseks, et taastada põllumajanduspotentsiaal või rakendada ristijuhtimise meetmeid, nagu seda tehakse näiteks Leedus?
Martin Helme
Ma tahtsin seda asja öelda, et otsetoetused siiski ei ole mitte Eesti valitsuse teene, vaid Euroopa Liidu raha ja selle suurenemine on seotud Euroopa Liidu eelarvega.
Maaeluminister Tarmo Tamm
Euroopa-poolsed otsetoetused tõesti ei ole selle valitsuse teene, ma olen teie kui küsijaga sellega nõus, aga see lihtsalt näitab seda summat. Kui siia lisada veel juurde üleminekutoetuste summa, siis lähema viie nädala jooksul makstakse põllumeestele välja 140 miljonit eurot. Et lihtsalt sellest mitte mööda minna ja seda mitte siin nagu mainida, see on see reaalsus, millega ma tänasel päeval elan.
Aga kui te räägite, et miks see laenuprotsent on nii kõrge, siis tulenevalt riigiabi reeglitest ning sihtasutuse laenamise kavast "Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord" ei ole käibekapitali finantseerimine laenuna antava riigiabi puhul abikõlblik kulu.
Selleks, et vältida riigiabi reeglite rikkumisi ja vähendada laenumenetluse keerukust, kohaldades laenudele ainult vähese tähtsusega abi reegleid ja piiranguid, on laenumeetme intressiks kinnitatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav intressimäär pluss minimaalselt 4%. Nii et meil ei ole mitte kuidagi võimalik sellest nagu mööda vaadata. Ja kas see laen on kallis või mitte kallis, ma arvan, et tublimad ja tugevamad ettevõtjad, kellel on kapitali rohkem ja kellel on tagatist rohkem, et nad saavad tõesti kommertspangast selle odav... Ei vaidle selle vastu, aga, ütleme, selle laenu eelis on see, et tagatist on ainul 50% taotletava laenu mahust ja on võimalus taotleda üks aasta maksepuhkust.
Ja kokkuvõttes, kui me võtame, et inflatsioon on meil kusagil aastas 3%, et siis kas ta kokkuvõttes ongi nii väga kallis laen. See tuleneb puhtalt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatavast intressimäärast, nii et sellest me ei saa kuidagi mööda vaadata. See arusaam, et riik tahaks nagu selle raha pealt kuidagi teenida, see on täiesti väär.
Riik oleks võinud seda laenata 0%-ga, nagu EKRE kunagi ettepaneku tegi, mul poleks selle vastu ja valitsusel poleks selle vastu midagi olnud, kui ta oleks kohaldanud vastavate reeglitega. Nii et aitäh!
Raivo Põldaru
Maaeluminister Tarmo Tamm
Kui ma siin saalis olin, siis tõesti ma küsisin kõikide ministrite käest, ka peaministri käest korduvalt, et miks Eesti riik ei maksa Eesti põllumeestele ettenähtud üleminekutoetusi. Eelmine valitsus tõesti neid ei maksnud, see oli kokku 70 miljonit eurot, mis jäi põllumeestele välja maksmata.
Ka erakorralist abi jäi pool miljonit välja maksmata ja selle kohta ma siin saalis esitasin pidevalt küsimusi ja kui ma sain ministriks, siis ma ei ole kuidagi oma seisukohti, positsiooni muutnud. See arusaamine, et minister võiks võtta rahakoti ja nüüd minna küla peale või kusagile seda raha laiali jagama, seda võimalust lihtsalt ei ole.
Et küsimus ei ole tänavu seal isegi raha suurusest, küsimus on selles, et milliste põhimõtete järgi on võimalik raha jagada. Ja kui ma toon teile näiteks nagu Läti ja Leedu, siis minu mäletamist mööda, kui ma vaatan ka tabelist, siis üleminekutoetusi üks riik ei ole üldse maksnud, teine riik maksab kolmandiku ulatuses ja seoses põuaga pole ükski riik täiendavalt oma riigieelarvest vahendeid leidnud.
Kui siia toodi nagu näitena Soome ja Rootsi, siis nad kasutavad täpselt seda vähese tähtsusega abi 15 000 eurot ühe tootja kohta. Ma võiks teile öelda, et eelmisel aastal me maksime seda välja köögiviljakasvatajatele ja kartulikasvatajatele ja juba siis paljudel nendel tootjatel oli see 15 000 piir täis –seda võib kolme aasta jooksul välja maksta –ja see oleks tekitanud väga-väga ebavõrdse olukorra põllumajandussektoris ja väga keeruline ja raske oleks sellisel moel seda raha nagu välja jagada.
Aga tihti küsitakse, et aga miks te ei usu põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid ja neid ei kuula. Me kuulasime otse nende ettepanekut. Nemad palusid 20 miljonit eraldada MES-i kaudu kiireloomuliselt raha, et seda saaks käibesse panna.
Ma toon teile ühe näite. Eelmisel aastal n-ö liigniiskusega erakorraline abi, mis siin kinnitati, jõudis põllumeheni selle aasta augustikuul. Aga seda käibekapitali laenu said põllumehed hakata kasutama kohe ja nagu ma selle arvu tõin, et need arvud on päris suured ja sellega tegeldakse ja kindlasti on see kiirem viis, et raha jõuaks otse põllumajandustootjani. Ja selle ettepanekuga tuli välja põllumajandus-kaubanduskoda.
Ja see on ka minu meelest haruldane, et minu meelest esmakordselt Eesti ajaloos, kus siis esindusorganisatsioon on avalikult kiitnud valitsust. Ma ei mäleta ajaloost, võib-olla Helir-Valdor seda mäletab, aga et valitsust selle eest oleks kiidetud, kus me kahe nädalaga sisuliselt lahendasime selle küsimuse valitsuses ära ja saime koalitsioonipartneriga kokkuleppe.
Ja pole ka saladus, et see meie otsus, otsuse taustal tuli Läti minister oma ametnikega siia ja küsis, et Läti põllumehed on nende peale suht vihased, kuidas Eestis need asjad nii kiiresti ära lahendati. Euroopa Liidus kehtib ühtne põllumajanduspoliitika, ei ole võimalik raha jagada nii, et vastavalt, nagu öeldakse mingit teist raha jagatakse. Need on väga täpsete reeglite järgi paika pandud ja 15 000 kolme aasta peale ongi see piir. Seda piiri tahetakse tõsta 25 000 euroni ja me oleme ka selle ettepaneku teinud. Loodetavasti komisjon tuleb kevadel sellele vastu.
Jaak Madison
Maaeluminister Tarmo Tamm
Selle suve üks põhiküsimus ja teema oligi, et miks ei kuulutata eriolukorda välja. Ma ütlesin, et eriolukorda on võimalik välja kuulutada siis, kui on oht inimese elu ja tervisele. Ma ütlen teile veel kord: Lätis pole välja kuulutatud eriolukorda sellel aastal. Kuigi Lätis kuulutati eelmisel aastal eriolukord välja –siis, kui olid üleujutused, kui suur vihmavesi viis sillad ära, truubid ära. Seal oli oht inimeste elu ja tervisele, kus kaasatakse sõjavägi, noh, Eestis näiteks Kaitseliit jne, see on täiesti eriline olukord. Sellel aastal pole Lätis eriolukorda välja kuulutatud.
Nii et Lätis on kuulutatud küll välja loodusõnnetuselaadne mingi kord, aga ütleme, et kui ma rääkisin Läti ministriga ja kui ma rääkisin ka Leedu ministriga, siis ega nende olukord ei ole nendest kuidagi paremaks muutnud, sest pole tänaseks päevaks ühtegi lepingut tühistatud ja otseselt ei tühistatagi ühtegi lepingut, lihtsalt see annab panga läbirääkimistel mingi eelvõimaluse, aga et ükski pankur ei usuks, et meil põud oli, ma arvan, et seda ei ole ka Eestis. Nii et iseenesest selle seaduse väljakuulutamine või väljakuulutamine Lätis ja Leedus ei ole nendele põllumeestele andnud mitte ühtegi täiendavat raha, ta pole tühistanud ühtegi lepingut. Nii et jah, nad kuulutasid selle välja, aga ütleme, et põllumehele reaalset kasu sellest ei tekkinud.
Peeter Ernits
Maaeluminister Tarmo Tamm
Kui põllumajandussektori esindaja seaks kahtluse alla kuulumise Euroopa Liitu – ma vaatan siin lugupeetud Riigikogu liikme Jaanus Marrandi, ma ei tea, mis ta selle peale ütleks, et kõige suurem võitja Euroopa Liidus tänasel päeval kindlasti on põllumees. Me saame Euroopa Liidust 1,7 miljardit otsest abi põllumajandussektorile. Ja seada kahtluse alla nüüd, et kas meie Euroopa Liidu reeglid, peaks nagu kuidagi kasutama neid ja nendest kuidagi mööda vaatama – ma sellist küsimust ei julge küll esitada.
Ma ütlen veel kord, et iseenesest ei ole eesmärk, et see laen välja võetakse. See ei ole eesmärk. Laen on selle jaoks, et hädaolukorda kuidagi ära likvideerida. Ma ütlen, et Eesti põllumees on hästi konservatiivne, ta on suutnud ka endale oma tegevuse niimoodi ajatada ja teades, et nad detsembri algul saavad 140 miljonit eurot toetusi kätte.
Ma arvan, et paljudel juhtudel ei ole isegi seda vajadust, et nad kalkuleerivad väga täpselt ja Eesti põllumees on hästi konservatiivne ja säästlik ja suudab nagu rahaasjades ka kaasa rääkida. Aga iseenesest see ei ole kohustuslik seda raha, laenu võtta. Ja öelda, et ta on nagu 4%, noh see on iga ettevõtja nagu ... Aga see on võimalus ettevõtjal, kellel on nagu suht keeruline olukord. Ja ma ütlen, seal on võimalik aasta laenupuhkust võtta ja ei ole lepingutasu, et kas ta ikka on nii väga kallis nüüd. Eks see põllumees ise hindab, seda ei saa keegi teine hinnata. Aga ütleme, et selle Põllumajandus-Kaubanduskoja poolne ettepanek, nemad esindavad Eesti põllumehi, ja nad tänasid selle eest, et me selle otsuse tegime.
Mart Helme
Maaeluminister Tarmo Tamm
Seda ma juba ütlesin, aga kokku oli vist 116 ettevõtet, kes seda taotleb, summa, mida nad taotlevad, on 116, taotletakse 8 448 000 eurot.
Ja nüüd, kui tulla tagasi selle suveräänsuse juurde, siis ma arvan, et me oleme hästi suveräänsed. Eelmisel nädalal, esmaspäeval ma kohtusin Brüsselis volinik Vellaga, kes kureerib kalandust, ja volinik Hoganiga. Mida me arutasime? Arutasimegi Eesti ettepanekuid, et kuidas siis järgmise perioodi põllumajanduspoliitika muutuks paindlikumaks, oleks vähem kontrolli, subsidiaarsust rohkem.
Ja me oleme ka selle saavutanud, et järgmisel perioodil liikmesriik saab ise väga palju otsustada, milliseid meetmeid ta kasutab, millised programmid ellu viib. Ei ole enam Euroopa Liidu keskmine. See näitabki liikmesriikide suveräänsust. Me oleme suutnud oma ettepanekut sinna lauale viia, me oleme leidnud toetajad. Ei ole niimoodi, et sõidetakse üle ja mitte keegi ei arvesta meiega. See jutt ei pea nagu üldse paika.
Ja kindlasti me peame ka läbirääkimisi kõikide toetussummade ja kõige muu üle. Et me ei ole nagu suveräänsed ja meiega keegi ei arvesta siin – ma arvan, et meiega ei tuleks komisjoni volinik eraviisiliselt kohtuma. Nii et ma arvan, et seda juttu nagu, et me ei suuda nagu oma ettepanekuid sinna laua peale viia, siis vaadake uut eelarveperioodi ja te näete, et seal on Eesti huvid väga tugevalt esindatud, olgu see siis subsidiaarsus, toetuste paindlikkus jne. Kindlasti on seal liikmesriigiga arvestatud ja seal on arvestatud ka Eesti riigiga.
Urmas Kruuse
Maaeluminister Tarmo Tamm
Ma arvan, et see oli selle valitsuse üks väga hea meede, et toetada täiendavalt seakasvatust nende võimaluste piires, mida on üldse võimalik rakendada. Nagu me teame, et seal ei ole ka täiendavaid võimalusi. Praegusel juhul on seakasvatussektor väga keerulises olukorras, sest kõrge teraviljahind, mille üle rõõmustavad teraviljakasvatajad, on seakasvatussektorile ja linnukasvatussektorile tegelikult väga raske, sest nadostma seda kallist teravilja.
Kui tulla nüüd tagasi selle meetme juurde, kus me ise, Eesti seakasvatusega me suudame siseturgu varustada kusagil 70% ulatuses ja öelda, et valitsus ei peaks mitte midagi tegema, vaatama kõrvalt, et küll turg ise reguleerib, vaat see valitsus niimoodi ei talita ja see valitsus talitabki teistmoodi, et seda sektorit järgi aidata.
Ma lihtsalt toon teile üle näite. Selle aasta esimesel poolaastal kasvas kodusigade arv 11 000 sea võrra ja te ütlete, et see raha on kuidagi valesti kasutatud ja kurjasti kasutatud, see on teie otsus. Kui teie olite minister, siis te käitusite teistmoodi, aga ma ütlen, et see oli kõige parem võimalus ja ainuõige võimalus seda sektorit ka toetada, et meil ei tekiks ühtegi konflikti Euroopa Komisjoniga.
Ma võin teile öelda, et esimesel poolaastal näiteks kasvas piimalehmade arv tuhande võrra, sigade arv 11 000 võrra, piimandussektor kasvas vaatamata sellele põuasele aastale esimesel poolaastal 3%. Ja mis tuli veel statistika andmetest välja, et väga suur osakaal oli sellest, et täiendavad riigipoolsed toetused, ja seda tõi ka Statistikaamet välja. Jah, see ongi, poliitika ongi valikute küsimus. Ja me arvame, et Eesti riik peab suutma oma sealihaga oma siseturu ära katta ja selle nimel me teeme iga päev tööd.
Henn Põlluaas
Maaeluminister Tarmo Tamm
Võib-olla alustan sellest, et kui te kommertspangast saate laenu alla 120% tagatiseta, siis te peate olema kuldklient. Kui kommertspank annab teile laenu alla 100% või 120% tagatiseta, siis ma ei tea, ma pole sellist asja nagu kuulnud. Ja kui te räägite nüüd sellest, et laen on nagu põllumehe jaoks kallis jne, siis ma just rääkisin, et see oli võimalus, kus põllumehele kiiresti raha viia. Oli ka teine võimalus, et see 20 miljonit eurot, mida valitsus eraldas, oleks võinud ju välja maksta erakorralise toetusena.
Me oleks ju võinud seda välja maksta erakorralise toetusena enne valimisi, kusagil 5000, 10 000 euro kaupa see üle Eesti laiali jagada, oleks olnud ministri poolt väga populaarne samm. Aga kas me siis ei kuula nagu põllumajandusorganisatsioonide esindajate seisukohti ja eelmise aasta kogemust, kus eelmise aasta n-ö eriolukorraga makstud toetused, eraldised said välja makstud alles selle aasta augustikuul. Ma arvan, et me ei tahtnud seda korrata. Ja see oligi valik. Seda 20 miljonit eurot oleks võinud ju välja maksta ka erakorralise abina, pole mitte mingisugust probleemi. Põllumajandusorganisatsioonid tulid selle ettepanekuga ja ma arvan, et neid me peaks kuulama, ja nad ka tänasid meid selle eest.
Urmas Kruuse
Sellest puldist täna mitu korda kõlasid sõnad "õiglus" ja kui hästi meil kõik läheb. Ma tooksin võib-olla mõned faktid ja mõned numbrid kirjeldamaks seda olukorda. Selles mõttes olen ma ministriga nõus, et kõik valivadki oma poliitikad ise ja püüavad seda ellu viia. Aga kui räägitakse ka selle eelmise aasta erakorralisest toetusest, mida Euroopa Liit eraldas, 1,34 miljonit, ja millele valitsus ei pannud ise ühtegi senti juurde ja mis millegipärast jõudis kätte alles aasta aja pärast, siis minu arust on see üks väga selge märk selle valitsuse tegemisest. Kui valitsus oleks 1,34 miljonile samasuguse summa erakorraliselt juurde pannud, siis oleks sellel sügisel põllumeestel see käes olnud. Ja teatud laenuvajadus või pankrotioht oleks olnud kindlasti leebem teatud ettevõtjate jaoks, eriti väikeettevõtjate jaoks.
Teisena ma arvan, et võib-olla minister eksis. Iga riik ei saa lihtsalt erakorralist toetust lihtsalt välja maksta, isegi siis, kui valimised on tulemas. Seda valimiste märki on selles saalis täna päris palju kuulda olnud. Erakorralist toetust saavad riigid siis välja maksta, kui Euroopa Komisjon on välja käinud selle võimaluse, mis tähendab seda, et määratakse ära võimalused, kui palju määrab Euroopa Liit, kui palju Euroopa ise maksab ja kui palju riigid võivad täiendavalt juurde maksta, vastasel juhul käsitletakse seda riigiabina.
Teine oluline asi, mis siin täna läbi käis, oli seotud sellega, et eriolukorda ei ole võimalik välja kuulutada, täna seadusruum ei võimalda. Tegelikult minister ju teab, et me oleme püüdnud arutada ka selle üle, millised võimalused on seadusandlikult kirjutada seadusesse sisse võimalust kirjeldada seda eriolukorda teistmoodi, nii et see arvestaks võimaliku põuakahjuga.
Me teame seda, et sellist põuda ei ole olnud 60 aastat. Ja see, mida me tegelikult soovisime põllumeestele pakkuda, oli tegelikult see, et anda neile rohkem kindlust ka läbirääkimisteks ja seljataguseks, kui nad oma võlausaldajatega räägivad. Keegi ei ole rääkinud siin sellest, et nad ei peaks oma arveid kunagi kinni maksma.
See 20 miljonit MES-i jaoks oma tervikolemuses on kindlasti nagu positiivne. Jah, aga ta ei lahenda kõikide probleeme. Ja selle tõttu erakorraline toetus jõuaks hulga suuremate abivajajateni, kes teiste meetmete kaudu seda ei saa. Üks meede, mida siin on ju räägitud, on üleminekutoetus, aga me ju teame seda, et seda üleminekutoetust makstakse 2010. aasta referentsiga. Ja see, mida täna välja makstakse, siis ligi 20% nendest ettevõtjatest ei tegutse enam samas sektori osas, mida nad 2010-ndal tegid.
See tähendab seda, et 20% läheb sinna, kus seda selle konteksti jaoks täna vaja ei ole. Rääkimata üleminekutoetuste enda jagunemisest, mis 84% läheb suurematele ettevõtjatele. Ehk maaeluliselt on oluline see, et me saaksime ka väikeettevõtjale anda teatud tuge. Ja mis siis täna tegelikult selgub? Selgub see, et need põllumajandusettevõtted, kes alustasid oma tegevust peale 2010. aastat või noored põllumajandusettevõtjad, nemad nendest üleminekutoetustest ja rahavoogudest jäävad ilma. Selle tõttu oleks ääretult oluline, et valitsus panustaks erakorralisele toetusele.
Auväärt minister mainis sellele, et eelmine valitsus ei ole midagi teinud. Ja ma olen seda hästi palju kuulnud. Kui me räägime erakorralisest toetusest, siis see konkreetne valitsus on erakorralist toetust maksnud 460 000 versus üle 30 miljoni eelmine valitsus. See ei ole mõeldud selleks, et näidata ühte või teist poolt hästi positiivsena, vaid rääkida lihtsalt faktidest. Ja selle tõttu, kui maaelukomisjon kutsus kokku erakorralise maaelukomisjoni, siis see oli selle tõttu, et tegelikult valitsus oli üsna loid. Samuti imestas mind see, kui peaminister vastab meile sellel teemal, et miks praegu üritatakse riigieelarvet täita ja müüakse põllumajandusmaid riigieelarve täitmiseks. Tänasel hetkel, kus rahavoogudega on põllumajandusettevõtetel probleem, peaks põllumaade müügi tegelikult peatama selleks, et seda ei ostaks kokku lihtsalt kinnisvaraarendajad või väga suured, võimekad.
Need on nagu lai meetmete pakett, mis on tekitanud meil selgelt probleemi. Üks müüt, mida ma olen pidanud siit sada korda ümber lükkama just auväärt ministri väljaütlemiste tõttu, on see, et tänu sellele, et valitsus kümnekordistas seakasvatajate tõuaretustoetused, saavad eestlased sada protsenti oma liha ühel hetkel kätte, Eesti sealiha. Mis on täiesti absurdne väide.
Tõepoolest, kui avalikkust ei saa manipuleerida selle väitega, et kui Eestis on ühe või teise sektori isevarustuse tase sada protsenti ehk sigu oleks ja tootmist oleks Eestis täpselt nii palju, kui eestlased tarbivad, siis see a priori ei tähenda seda, et eestlane saab sealiha ehk Eesti sealiha oma toidulauale.
Kui vaadata statistikat, siis mida me statistikas märkame? Sellel hetkel kui isevarustustase oli alla 100%, oli import tegelikult hoopis teises kaalus. See tegelikult tähendab seda, et isegi kui meil isevarustuse tase võib olla 120%, siis see impordi tase võib olla nii suur, et seda Eesti sealiha tegelikult laua peale ei jõua. See ei ole nagu selles osas adekvaatne. See on küll üks koefitsient, mis kirjeldab täna tegelikult siis selle võimalikku tootmispotentsiaali, aga see ei tähendab a priori seda, et me sööme sealiha. Kurbloolisus on see, et tõepoolest, et sellel hetkel, kui Aafrika seakatk oli juba piiri taga ja sisenes Eesti territooriumile, siis selle katku ajal eestlaste Eesti sealiha tarbimise hulk tegelikult suurenes ja suurenes ka eestlaste sealiha tarbimine. Aga need ei ole üksüheses sõltuvuses sellest, et me suudame isevarustuse taset täita.
Aga mida me ütleme siis veisekasvatajatele, piimakarjakasvatajatele selles osas, kus tõuaretuse toetuse mitte ei tõuse, vaid sellel aastal koefitsient isegi langeb? Ja öelda selle koha pealt me üritame õiglaselt läheneda ja ei suuda ära pühkida kahtlusi, et seakasvatajad saavad sellepärast rohkem raha, et nad on valitsusparteiga lähedalt seotud, see on see kahtlus, mis tegelikult ühiskonnas üles kerkis. Nii et selles mõttes tuleb kindlasti öelda seda, et see valitsus ei ole kõiki võimalusi ära kasutanud. Ja kui ma õigesti mäletan, siis maaelukomisjon andis korralduse ministeeriumil analüüsida ja välja töötada võimalik seadusandlik pakett, mis annaks võimaluse tugevamalt võlausaldajatega põllumeestel läbi rääkida. Ja minister peaks ütlema seda, et kui kaugele see pakett on jõudnud, vaatamata sellele, et minister isiklikult selle komisjoni esimesel istungil ja algfaasis oli väga vastu sellele, et me peaksime üldse mingit erakorralist või eriolukorda käsitlema. Ärme käsitleme siis eriolukorda.
Isegi PRIA peadirektor ütles, et kui räägitakse looduskatastroofist või teatud seadusandlikust muudatusest, siis see annab tegelikult PRIA-le võimaluse seadusandlikult ka paremini tegutseda. Aga me unustame ära võlausaldajad. Ja võlausaldajad ei ole mitte ainult pangad, vaid on ka teised ettevõtjad. Ja oleks väga kurb kui seda situatsiooni kasutatakse ära pahatahtlikuks ettevõtjate ülevõtmiseks. Nii et väikeettevõtlus sellest põllumajandus- ja maaelupoliitikast, mis praegu toimub, jääb selgelt rohkem ilma. Ja see on probleem. Sest raha koondub suuremate kätte, kaasa arvatud maa.
Jaanus Marrandi
Ma kindlasti ei oleks siia kõnetooli trügima hakanud, kui ei oleks n-ö kõrva väga teravalt kriipinud need lapsused, mis siin arupärijate poolt esile tõusid. Need vajavad natukene äraklaarimist. Loomulikult on põllumeestel olnud keerulised ajad. Kui siin hakata tagantpoolt ettepoole vaatama, siis tõesti, sealihatootmise kriis, piimandusturu langus, liigne hulk sademeid, liiga vähe sademeid.
Nõukogude ajal heideti selle üle nalja, et puudub veel rahvusvaheline imperialism, et igal aastal on probleemid. Põllumajandus on looduse käes olev selline valdkond ja loomulikult on probleeme. Aga tõsiasi on ka see, et eks nende probleemidega on väga paljudel juhtudel ka põllumehed arvestanud ja neid riske tuleb ka igaühel oma tegevusega ise mõõta.
Nüüd kõigepealt klaariks ära selle Euroopa Liitu kuuluvuse või mittekuuluvuse ja kas me saame sealt hästi vähe või palju toetusi, siis tõsiasi on see, et läbi ühise põllumajanduspoliitika on Eesti saadav rahasumma tegelikult Euroopa Liidus üle keskmise ehk me oleme esimese kümne riigi hulgas.
Üks asi on otsetoetused, aga teine asi on maaelu arengukava järgsed toetused, esimene sammas ja teine sammas. Kui need kaks sammast kokku liita, siis me oleme esimese kümne hulgas toetuste hulga poolest. Nii et seetõttu on eksitav rääkida, et kogu Eesti maaelule tulevad rahalised vahendid hästi väikesed.
Nüüd, mis puudutab otsetoetusi, siis otsetoetused on tõepoolest väiksemad, aga seda korvab üsna paljus meie Eesti põllumajandustootjate mastaabiefekt ehk teisisõnu Eesti keskmised tootjad – ja see on ka üks põhjusi, miks see nii on –, et need on keskmiselt suuremad, siis seetõttu on ka tõepoolest tegelikult, see tasandab väga palju neid otsetoetusi. Nii et Eesti põllumajandustootjad on väga konkurentsivõimelised ja võib täiesti selgelt öelda, et see on väga paljuski tänu Euroopa ühisele põllumajanduspoliitikale, et see nii on. See tähendab ühtlasi ka turgusid, kuhu müüa. Ja kui nüüd rääkida sõnast "toetused", siis tegelikult on võib-olla valesti üldse käibele läinud sõna "toetused", tegemist on tegelikult põllumajanduse dotatsioonidega. Ja dotatsioon on natuke teine asi kui toetus või toetused on võib-olla sotsiaaltoetustega kohasemad, et Eesti põllumajandusdotatsiooni ühise põllumajanduspoliitika mõttes ei saa käsitleda nagu sotsiaaltoetusi.
Ja sellest lähtuvalt peaks arutama ka võib-olla täna siin saalis natukene teistmoodi seda teemat.
Nüüd, kui me räägime sellest, et siin üks kolleeg ütles, et laenu kui võetakse üle 50% tagatisega, et kui sul on tagatis ainult 50%, siis see on ennekuulmatult palju nõutud, ei ole. Alla 100% tagatisega ei anna ükski kommertspank laenu ja tegelikult ongi see laenumeede, mitte alla poole ei ole seda laenu saadud, vaid jah, täna on jah alla poole, aga 8,5 miljonit eurot on seda laenu taotletud ja tegelikult minnakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse, mis on ka krediidiasutus, mis ei ole heategevusasutus, vaid mis on isemajandav krediidiasutus, noh, tõsi, seal on sellised tundlikumad tooted, mis saavad ka seetõttu riigi käest teatud toetusi, et täidavad teatud riiklikku tellimust, aga põhimõtteliselt peavad nad ennast ise ära majandama.
Ja loomulikult, kui sul, noh, iga inimene teab, kui ta läheb maja tahtma, majaehituseks laenu, siis laenu tagatiseks on kõigepealt see raha ise ja siis, või see maja ise, ja siis veel peale ka, eks ole. Täpselt nii on ka, ja kui põllumajanduses laenu saada on 50%, siis see on väga hea ja see, et see tagatis on noh niivõrd väike, mida nõutakse, siis see tingibki intressi hinna. Ei ole võimalik, et sul on korraga väike intress ja väike tagatis ka, et see intress ju maksabki ja see on üsna loomulik, et see nii on, teistmoodi see ei saagi olla. Ma olen olnud Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liige ja ma oskan lugeda küll bilanssi, kuidas need rehkendused käivad. Et seetõttu on see loomulik kurss ja sinna minnakse siis, kui enam kommertspangast raha ei saa, siis oled väljapääsmatus olukorras ja vaat siis sealt sa saad, nii on see olnud ja nii see jääb Eestis ja ka mujal maailmas.
Nüüd, erakorralise olukorra väljakuulutamisest. Loomulikult võib erakorralist olukorda välja kuulutada. Võib-olla lätlased, leedulased kuulutavadki selle välja, aga rääkides Läti või Leedu põllumeestega, olen nendega vestelnud, nad ütlevad: mitte midagi ei ole sellest juurde tulnud. Tegelikult mitte midagi rohkemat. Et palju auru selle kuulutamise peale, aga tulemust tegelikult mitte midagi.
Me võime ju kuulutada, aga mida see annab? Suurt mitte midagi, ma ütleksin, kui vaadata seda tegelikku olukorda. Kui seda erakorralist olukorda väikeste viilukestena annaks näiteks loomadele ette sööta silo asemel, siis ju võiks välja kuulutada, aga ei anna paraku. Kui me nüüd vaatame selle peale, kuidas, mis nagu põllumehed on lootnud, siis seda ma tean ka väga hästi, just nimelt isiklikest vestlustest põllumeestega. Paljud loodavad, kes on börsil sõlminud n-ö eelkokkulepped, hinnad lukku löönud, siis nüüd nad on pettumuse osaliseks saanud, sest hinnad on kole palju tõusnud. Börsihinnad on hästi palju tõusnud ja põllumehed on oma kauba lukku löönud, nad kaotavad väga palju raha. Aga see väga paljudele põllumeestele ei meeldi. Tahaks saada rohkem.
Ja kui on lootus olnud selle peale, et kui erakorraline olukord välja kuulutatakse, siis kuulutatakse ka need lepingud tühjaks. Paraku see nii ei juhtu. Ja kui juhtuks, parem on, kui ei juhtuks, sest nagu nende intressidegagi, ega keegi ei anna laenu või raha, raha ei ole kuskil niisama, et tuleb kuskilt lihtsalt ja on kuskilt. Täpselt samamoodi on ka sellega, et on börs, on hinna vahendaja ja kui ühe korra saavad need vahendajad n-ö suure summa raha sisse, siis järgmisel aastal lihtsalt see börsihinna vahe ja vahendajate hinna vahe on lihtsalt oluliselt suurem ja kaotavad lihtsalt põllumehed veel rohkem.
Põllumehed on, väga paljud mõtlevad põllumehed on mõelnud, et kehva lugu jah, saime n-ö börsil üsna pikalt peksa, saime palju raha, kaotasime palju raha, aga see on parem variant, kui järgmine aasta on börsihinna vahe ja vahendajate hinna vahe suurem, sest kuskilt tuleb see vahe ju võtta.
Parem on see vahe täna ära kannatada ja edasi minna, et seepärast jääme nagu mõistlikkuse piiridesse, et olukord on kehva, noh samas ma ütlen, et siin rääkida ... eelkõneleja, kes kõneles sellest, kuidas kahel korral olid siin platsi peal põllumehed küll piimapudelite, küll traktoritega, selleks et rääkida, et üleminekutoetused, isegi sai räägitud, et maksame kas või pool, no jumala eest, maksame kas või natukene seda üleminekutoetust.
Urmas Kruuse
Ma tahtsin veel kord meelde tuletada ja väljendada seda, et üleminekutoetus ja see ei ole kõigile täiendav abi, sest osad jäävad nendest abidest ilma. Ja mis on need meetmed, mis neid abistavad – see oli minu väljaütlemise nagu põhimõte. Ja kui sa pead nagu heaks selliseks piketiks seda, kus Urmas Laht põhimõtteliselt räuskab auto otsast, siis ma arvan, et see ei ole päris see teema, eks.
Maaeluminister Tarmo Tamm
Lugupeetud Riigikogu liikmel Urmas Kruusel oli tõesti õigus. Me ei räägi erakorralisest abist, seda tuleb küsida Euroopa Komisjoni käest, aga Euroopa Komisjon ka seda soovitas. Nii et kui keegi oleks soovinud seda teha, Euroopa Komisjon lahkesti seda isegi pakkus, et tehke see taotlus. Aga me taotlesime vähese tähtsusega abi kaudu, mida on võimalik 15 000 eurot kolme aasta kohta. Nii et selles suhtes ma ei olnud täpne, aga ma vahepeal ikkagi nagu sõnavääratasin.
Kui rääkida uuest eelarveperioodist ja Eesti positsioonist, siis ma ütlen, et Eesti on üks väheseid riike, kes tegelikult uuest eelarveperioodist võidab. Kõikidel liikmesriikidel kärbiti 3,9%. Ja kui me võtame kokku esimese samba, kus Eestil toetus kasvab 26% – kas ei ole nagu hea läbirääkimiste positsioon 26%? Ja tuleb juurde kusagil 150 000 –170 000 hektarit täiendavat maad, arvestusõiguslikku maad, nii et see on väga positiivne samm Eesti põllumajandusele järgmisel perioodil. See näitab veel kord, et me oleme ikkagi selle võrdväärsed partnerid seal laua taga.
Ja kui räägitakse pidevalt sellest sealihast ja ma ei tea, kellest muust, siis minu lähenemine on hoopis muud, et kas see on 70% või 80%. Aga ma küsin, et miks siis Hispaania kasvatab 40 miljonit siga. Kas nad ise söövad sellest ära või? Ükskord me peaks jõudma ka arusaamisele, et põllumajandussektor võib olla väga hea ekspordisektor ja ta ka on. Kusagil miljardi eest eksporditakse kaupa, aga see võiks oluliselt kõrgem olla. Miks tekib selline arusaam, et kas me suudame oma sealihaga oma inimestele ...? Me peaks ka ekspordi peale mõtlema. Ja kui me ei mõtle ekspordi peale, siis kust see eksport siis peaks tulema. Kui me paneme siia juurde Hollandi ja Taani, palju seal sigu kasvatatakse, siis ma küsin, et kas need riigid on rumalad. Näiteks Iirimaa kasvatab, 80% kogu oma veiseliha toodangust läheb eksporti. Nad võiksid ju ainult mõelda selle peale, palju oma inimestel on vaja. Või Uus-Meremaa – 95% piimast läheb eksporti. Kui me ei mõtle selliselt, et põllumajandussektor on väga hea ekspordisektor, siis ma arvan, et me ei mõtle nagu õieti. See on Eestile suur võimalus.
Kui ikka tullakse selle n-ö seakasvatustoetuse juurde, siis lihtsalt ühe arvu, et seda toetust ei saanud mitte ainult Urmas Laht, seda said 79 teist seakasvatustootjat veel. Võiksite selle arvu meelde jätta – 79. See määrus ei olnud ainult Urmas Lahe jaoks, 79 erinevat tootjat said seda juurde. Et kui tema sinna hulka kuulus, ma arvan, et ei tohiks me kellelegi ära keelata Eestis nagu ettevõtja olla.
Ja kui räägitakse sellest ikka erakorralisest abist, vabandust, erakorralisest olukorrast, siis ma ütlen teile veel kord, et Lätis ei olnud seda välja kuulutatud, Leedus ei olnud. Leedus on hädakorra aluseks kodanikukaitseseadus hoopis. Nii et igas riigis on see täiesti erinev. Ja küsides nende mõlema riigi ministrite käest, siis põllumehele pole sellest tänaseks päevaks mitte mingit abi tekkinud. Mitte mingit abi ei pole tekkinud, täiendavat raha see ei too, lepingut see ei tühista. Et selle üle terve suvi nagu lärmi lüüa, öelda, et need riigid käitusid hästi adekvaatselt, nagu ma lugesin neid suuri kõlavaid pealkirju, siis see jutt ei olnud adekvaatne. See jutt ei olnud adekvaatne, sest nad pole saanud sellest mitte mingisugust eelist võrreldes Eestiga, absoluutselt mitte mingisugust eelist.
Nii et seda tasub muidugi arutada, aga põhiseisukoht on ikka see, et erakorraline olukord on see, kui on oht inimese elule ja tervisele. Ja sellest lähtub ka hädaolukorra seadus, mis võeti vastu suht hiljuti Eesti parlamendi poolt. Ja Euroopa Komisjoni ja europarlamendi määrus on juba selline olemas, mis lubas PRIA-l ka sellel aastal käistleda neid eriolukorrana ehk force majeure'ina. Nii et ei ole selle jaoks ka vaja midagi erakorralist teha.
Peeter Ernits
Hea kolleeg Jaanus Marrandi, kes on veel siin, rääkis väga hästi siin, kuidas see 20 miljoni jagamine käib ja kuidas MES-is on ka arukad inimesed. Nõus. Aga Jaanus ütles, et oleme ausad, olgem ausad, ja rääkis siin sellest, kuidas üleminekutoetustega lugu oli. Ma olin toona, istusin seal akna all, seal lähedal ja mäletan, kuidas Keskerakond toona esitas üleminekutoetuste taastamise, millele toonane Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioon oli vastu. Ma mäletan, kui toimus siis selle hääletamine. Ja ma ei uskunud oma silmi, kui kaks meie suuremat põllumeest – hea kolleeg Jaanus Marrandi ja Ivari Padar – vaikse sammuga hiilisid saalist välja. Noh, piinlik oli vastu hääletada, poolt ka ei saanud ja parem oli saalist välja minna. Nii et sisuliselt seisukoht oleneb istekohast. Aga see on väike selline sõbralik meeldetuletus annaalideks rubriigist "Olgem ausad!".
Jaanus Marrandi
Kahtlemata ma ei oleks siia tulnud, aga ma juba kahtlustasin, et kolleeg Ernits tuleb siia lugulaulu rääkima, ja sellepärast ma siia tulingi. Võib-olla tuleb see sellest, et Peeter Ernits, kuigi neli aastat hakkab täis saama, väitis, et tema on noorpoliitik. No millal nad siis vanaks saavad, kui juba üks Riigikogu koosseis ollakse ära ja ei teata, kuidas poliitika käib. Poliitika on kokkulepete kunst.
Ja see, kuidas siin saalis eelarve lugemisel kunagi hääletati, on võib-olla üks küsimus. Vastutustundlik poliitik ei hääleta sellise asja poolt, millel pole mingisugust rahalist katet taga, vaid teeb enne ja pikalt ja palju tööd oma koalitsioonipartneritega, et seda raha saada. Ja siin saalis ka kõnelenud ministriga sai kulutatud tunde selleks ja vaieldud sellesama nimetatud Reformierakonnaga selleks, et sinna teatud rahalisi vahendeid leida. Kui neid ei ole, siis ei ole, aga kindlasti ei saa teha poliitikas ainult neid otsuseid, mis on väga meeldivad. Kui aus olla, siis ei saa teha ainult neid otsuseid, mis väga meeldivad, vaid tuleb leida kompromiss, tuleb leppida kokku. Ja mina ei pea lugu väga nendest poliitikutest, kes suudavad olla ainult opositsioonis, ainult opositsioonis ja kritiseerida. Kahjuks kolleeg Ernits kuulub nende inimeste hulka, kes ei suuda mitte kunagi olla kuskil mujal kui opositsioonis, sest kritiseerida on nii kuradima lihtne ja tagantjärele tarkus on nii kuradima hea.
Mis aga puutub nüüd sellesse, kas meil siin saalis on palju tööd või vähe tööd, siis see sõltub ju meist endist. Kui arupärijad esitavad küsimuse sisuliselt ja sellepärast, et nad tõepoolest tahavad võidelda, tõepoolest tahavad ausad olla ja teemaga rääkida, siis kõik on saalis, võtavad sõna, räägivad ja võitlevad. Kui nad moepärast esitavad oma küsimused ja siis ise üldse sõna ei võtagi, siis on see moepärast tehtud asi, see ei ole ausalt tehtud poliitiline võitlus. Moepärast võitlus on selle asja nimi. Et saaks opositsioonis linnukese tõmmata ja öelda, et näed, ma tegin. Või teed saalist pildi, riputad Facebooki ja ütled, et näed kõik on saalis puudu, mina istun siin ja võitlen siin.
