“Fotograafina olen märganud, et kui millessegi süveneda, siis võib kole muutuda ilusaks,” selgitab Sven Arbet üht näituse ja oma fotode tagamaid.

Merike Arbet lisab ühele veevulina saatel oma elu elavale taiesele osutades, et lõpuks on kõik peas kinni.

“Kõik see digiajastuga kooskäiv info, mis meil ühest kõrvast sisse ja teisest välja jookseb, viib lõpuks selleni, et oleme nagu räästa all, kogu aeg jookseb midagi peale,” sõnab ta.

Omajagu on näitusele seatud piltides kui keraamikas ka aja kulgu, mis jäädvustunud materjalis. Igaüks meist näeb seda muidugi isemoodi…

“Loovus on meie loomuses. Selle valla päästmiseks ja elus hoidmiseks sobivad enam vähem kõik vahendid. Meil on üldjoontes SAVI. Lisanditega”.

Selline on Sveni ja Merikese kunstitegemist iseloomustav elufilosoofia.

Näitus Kadrioru Pargi muuseumis aadressil Weizenbergi 26 jääb avatuks detsembrikuuni.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena