Kuhu pöörduda, kui tervisega on tekkinud mure?
Tarmo on endamisi mõelnud, et vahel ongi ju uni kehvem, praegu on palju tööd ka ja kiiremad ajad … Ühel päeval muutub aga seljavalu tugevamaks ja Tarmo otsustab sõita haiglasse erakorralise meditsiini osakonda. Ju nad seal ikka saavad mingi lahenduse leida?
Alustama peaks aga mujalt. Kui tervisega tekib mure, mis iseenesest ei möödu, aitab sind kõige paremini perearst.
Perearstil on koos pereõe ja meeskonnaga kõik vajalikud oskused, et leida sinu tervisemurele lahendus. Perearsti meeskond on kättesaadav ja sinu teejuht meditsiinimaailmas. Sealjuures on oluline, et tekkinud mure saaks lahenduse nii kiiresti, nagu sinu tervise jaoks on vaja.
Haiglate erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) pakutakse vältimatut abi. Abi, mille edasilükkamine või osutamata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Tarmo mure ei vajanud EMOsse minekut.
Tervisemurega alusta perearstist
Kui sulle tundub, et probleemi saab lahendada vaid eriarst, pöördu esmalt perearstikeskusesse. Pereõde või perearst otsustab, kas saad (märksa kiiremini) abi juba perearstikeskuses või vajad siiski juba eriarsti visiiti.
Tänu digilahendustele teevad perearstid eriarstidega juba aastaid tihedat koostööd. Perearst saadab vajadusel eriarstile andmed ning eriarst hindab, kas perearsti määratud ravi on piisav või vajab patsient eriarsti visiiti. Nii hoiad ka sina patsiendina oma aega ja energiat kokku.
Võrreldes EMOga, kus isepöördujate keskmine ooteaeg ületab nelja tundi, saab visiidi aega perearsti ja pereõe juurde planeerida. Samuti on võimalik saada visiidi ajal perearstikeskuses rohkem teavet oma haiguse olemuse ning ennetamise kohta. EMO on mõeldud raskes seisundis patsiendi kiireks aitamiseks.
Juhul kui kahtled, kuhu oma tervisemurega pöörduda, helista perearstide nõuandeliinile 1220. Ööpäev läbi töötavale infoliinile vastavad kogenud perearstid ja pereõed ning nemad soovitavad, kuidas oleks kõige õigem edasi käituda. Nõuandeliinil saab abi nii eesti kui ka vene keeles ja kõne hind on vastavalt teie telefonioperaatori tasule.
Miks ma ei või lihtsalt EMOsse minna?
Inimesed pöörduvad erakorralise meditsiini osakonda aastas ligi 490 000 korda. Suur osa neist patsientidest ei vaja vältimatut abi.
Haiglasse saabumisel jaotab erikoolitusega meditsiiniõde haiged selle järgi, kui kiiret abi inimene vajab. Patsientide jaotamiseks on mitu astet. Sageli jagunevad abivajajad „punasteks“, „oranžideks“ ja „kollasteks“. Lisaks on ka „rohelised” ja „sinised“ patsiendid, kes ei vaja erakorralist abi.
Eesti Haigekassa andmetel olid 2016. aastal ligi 60% pöördumistest „rohelised“ või „sinised“ ehk tegu oli probleemidega, mis erakorralist abi ei vajanud. Kolmandik pöördumistest vajasid kiiret erakorralist abi.
Kõige rohkem pöörduvad inimesed põhjendamatult EMOsse putuka‐, enamasti puugihammustuse tõttu, lisaks väga palju ka külmetusnähtude, nahalööbe, paanikahäire ja valude tõttu.
