Transpordifirmad soovivad kindlust, et rohegaasi kasutamisse raha paigutades ei ootaks neid ees uus aktsiisimaks
Viimaste aastate kütuse pidevad aktsiisitõusud on transpordivaldkonna ettevõtjad ettevaatlikuks muutnud ja suuri kannapöördeid ei kiputa uisapäisa tegema. Otsesõnu öeldes soovitakse enne suurte investeeringuotsuste tegemist riigipoolset tagatist, et gaasikütustele ei laiendataks n-ö üleöö uusi, senisest kõrgemaid hindu.
Kuluefektiivsuse tagab odavam kütus
AS Auto 100 juhataja Gert Rohtla märgib, et gaasikütuste kasutuselevõtu üldine eesmärk on saavutada tehnoloogiliste lahenduste abil puhtam keskkond. Euroopa Liit soovib, et summeeritud emissioon jääb edaspidi endisele tasemele, kuigi autosid müüakse ja võetakse kasutusele üha rohkem. Auto 100 eesmärk on saavutada 87 g/100 km emissioon, näiteks hübriidautode emissioon on keskmiselt 94 g/100 km.
„Et saavutada Euro VII nõuet, siis meie tuntud luksuslikkusse kalduvad linnamaasturid läheksid kusagil 15 000 eurot kallimaks” nendib Rohtla. „Kliimamuutuse mõju hakkab vaikselt inimestele kohale jõudma. Julgen väita, et enamik klientidest otsib juba tehnilistest andmetest välja, kui palju on ühe või teise auto CO2 heitmed. CNG-sõiduki ost on praegu nii mõnelegi inimesele esimene samm keskkonnahoiu poole. Ta ei peaks sellist sõidukit ostma, aga ta siiski teeb seda ja just keskkonnateadlikkusest.”
Tema hinnangul peaks rohegaas mootorikütusena huvitama taksofirmasid ja sõidujagajaid, kaugtöö tegijaid, ühistranspordisektorit, kommunaalettevõtteid. Tavakasutajal on hea teada, et CNG-sõiduk maksab viis aastat pärast soetamist järelturul märksa rohkem kui tavakütusel töötav auto.
„Tõuseb kütuse hind ja muutuvad maksud, järelikult peab vähendama kulu kütusele. See on ettevõtetes esimene kulude vähendamise koht,” räägib Gert Rohtla. „CNG kasutamine ei tekita edasi arenedes n-ö uut hinnatõusu, ka CNG hind on teiste kütuste hindadega võrreldes tunduvalt soodsam.”
Ta nendib, et vajalik oleks anda ettevõtetele riiklik kinnitus, et CNG on riiklik prioriteet energiasõltumatsue suunas ja riiklikult aktsiisi teatud konkreetse ajani ei tõsteta.
„Kui kõikidel turuosalistel on olemas usaldus, siis asjad ka liiguvad,” kinnitab ta.
2019 tuleb turule CNG-kütusel baseeruv Škoda Skala, mida Eestisse jõuab vähemalt 500 tükki, Škoda SUV 250 tükki peaks siia jõudma 2020. aasta lõpus. Ka Octavial, mis moodustab Škoda müügist 40%, on tulemas uued rohegaasi mudelid. Lähiaastatel saavadki sisuliselt kõik Škoda mudelid olema saadaval ka rohegaasikütusel, va kõige suurem maastur.
Biometaan on siiani aktsiisivaba
Ettevõte, kelle autopargis on näiteks rohkem kui poolsada sõidukit, peab nendest suure osa väljavahetamiseks tehtava investeeringu eel teadma, kas tema rahapaigutus on kaitstud. Praegu tehtud arvestused ei pruugi kehtida, kui aasta pärast saabub järjekordne maksuüllatus.
Rahandusministeeriumi energiatoodete aktsiisiga maksustamise spetsialist Lauri Lelumees tunnistab, et suur osa maksuotsustest tehakse n-ö üle meie peade kinnistes kabinettides ja ministeeriumirahvast sageli nende tegemisse ei kaasata. Kui siiani on aktsiisid olnud eelarvepoliitika seisukohast atraktiivne maksuliik, siis viimatised tagasilöögid sunnivad seda suhtumist ilmselt muutma, leiab ta.
Rahandusministeerium on tema sõnul seisukohal, et maksustamisel peab tegema vahet, kas kütust kasutatakse küttena või mootorikütusena – viimast maksustatakse kõrgema maksumääraga. Teiseks tuleb jälgida kütuse energiasisaldust. Seda viimast arvestatakse maksustamisel küll vaid peamiselt põhjamaades.
Praegu on raske kütteõli maksustatud aktsiisiga 58 €/1000 liitrit, kerge kütteõli puhul on see aga 493 €/1000 l.
Gaasiliste kütuste maksustamisel on kõik gaasikütused peale katlamajades kasutatava maagaasi eelarvelisest seisukohast maksustamisel marginaalse tähtususega.
2017. aasta juunikuust alates on mootorikütuses kasutatav vedelgaas maksustatud 30% diislikütuse aktsiisimäärast, CNG aga 10% ulatuses, biogaas on siiani maksuvaba. Lauri Lelumees loodab, et lähematel aastatel võiks gaasikütuste osas maksumäär jääda samale tasemele, seda küll eeldusel, et tarbimine ja selle osakaal teiste kütustega võrreldes väga suures ulatuses ei kasva.
„Ettemääramatuse osakaal on maksustamise vallas aga siiski suur,” nendib ta. „Aga seda tasub oma kütusemüüja käest küsida, miks neil on aktsiisiga maksustatud kütus müügil odavamalt kui riiklikult toetatud rohegaas.”
