Tänavuseks hiie sõbraks kuulutati metsahoolekogu FSC

Tänavuse aasta hiie sõbraks kuulutati laupäeval rahvusvaheline metsahoolekogu FSC (Forest Stewardship Council), kes määratles Eesti looduslikud pühapaigad kõrgendatud kaitseväärtuste riskirühma.

FSC on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis edendab metsade vastutustundlikku majandamist kogu maailmas, sh Eestis. Alates 20. märtsist 2018 tuleb kontrollitud puidu tarneahela Eesti ettevõtetel tagada, et FSC märgi all ei läheks turule looduslikes pühapaikades raiutud puitu.

Nõue puudutab ühtviisi riigi ja kohaliku omavalitsuse kaitse all olevaid, aga ka ilma formaalse kaitseta pühapaiku. See tähendab, et jätkusuutliku metsanduse märgise hoidmiseks tuleb välistada metsa majandamine kogu pühapaigas, mitte üksnes arheoloogiamälestise või looduskaitseobjekti alal.

FSC otsus asuda kaitsma Eesti looduslikke pühapaiku puudutab suurt osa Eesti puiduettevõtetest nagu saeveskid, mööbli-, paberi-, pakendi-, küttepuu- ja graanuli jm tootmisettevõtteid. FSC tarneahela sertifikaadiga on liitunud üle 250 ettevõtte ning tootmisüksusi ligi 350. Seetõttu on FSC otsusel Eesti metsamaal asuvate pühapaikade kaitsmisele väga suur mõju.

Et peadirektor Kim Carstensen ei saanud sündmusel osaleda, võttis Hiie sõbra vöö ja kirve vastu FSC Eesti haru MTÜ Hea Metsanduse Koda juhataja Indrek Talpsep.

Hea Metsanduse Koda ja Maa-ameti geoinfosüsteemide büroo said tunnustuse ka hiiesõbraliku teo eest. Selleks tunnistati koostöös Hiite Maja ja Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskusega käesoleva aasta alguses valminud looduslike pühapaikade kaart, kuhu on koondatud seni kaardistatud ja avalikustatud pühapaigad. Kaart teeb võimalikuks FSC otsuse rakendamise. Hea Metsanduse Koja tunnustamises oli märgitud ka tema töö rahvusvahelise FSC otsuse ettevalmistamisel.

Kõik seitse tänavu tunnustatud hiiesõbralikku tegu on loetletud Hiie Väe Facebooki leheküljel. Hiie sõber kuulutati välja Hiie väe sündmusel, mis on samuti järelvaadatav Facebookis.

Indrek Talpsepa kõne Hiie väe sündmusel

Head hiiesõbrad!

Mul. On. Au.

Esimest korda selle aasta jooksul saame me tunda uhkust tehtud töö üle. Esimest korda selle aasta jooksul ei pea me ennast kaitsma ja õigustama. Esimest korda selle aasta jooksul saan mina isiklikult peeglisse vaadates endale öelda, et need hallid karvad, mis mu habemesse on tulnud, et need tunnid, mil ma ei ole und saanud, on millegi hea ja suurema nimel. Meie rahva pärandi heaks, meie esiisade ja esiemade heaks, meie esivanemate austuseks.

Mida me siis saavutanud oleme?

Tänu FSC otsusele kaasata meie looduslikud pühapaigad kõrge kaitseväärtusena Eesti riskihinnangusse peab ligi 270 ettevõtet ja kokku üle 350 tootmisüksuse vältima pühapaikadest tuleneva puidu kasutamise ja turustamise FSC märgi all. Laiemalt võib aga öelda, et see mõjutab kõiki FSC serdiga ettevõtteid, mida on maailmas üle 35 000 koos oma üle 60 000 tootmisüksusega.

Tänu kaastööliste abile valmis esimene kogu Eestit kattev pühapaikade kaart, kus on ligi 1200 paika. Suur osa neist on siiani olnud laiali erinevatel kaardikihtidel, paljud neist sealjuures puudulikult või suisa valesti kaardistatuna. Lisaks nendele ka umbes 150 pühapaika, mida siiani riiklikes andmebaasides kajastatud ei ole. Kaardile kantud pühapaikadest veidi üle poolte asuvad metsamaal ning suuremal või vähemal määral ka metsadega seotud ning nendest 2/3 on riigimaal ja 1/3 erametsades.

Vaimse tähenduse ja kultuurilise väärtuse poolest on see suur tükk Eestit, ehkki pindalalt mõjutab see peaaegu tühist osa meie metsadest. Ning ometi oleme me selle eest pidanud võitlema nii oma riigiasutuste kui ka metsatööstusega.

Mul on kahju, et see suur töö, mis ära on tehtud, on mattunud kriitikarahe alla. Mind teeb kurvaks, et poole aasta jooksul suudeti võimukandjate survel pühapaikade kaardikiht eemaldada kõigist avalikest andmekogudest, kuhu see nende haldajate abiga lahkesti üles riputati.

Kui me rahvana mõistame hukka kultuuriväärtuste hävitamise inimühiskonna hällides, nimetades seda barbaarseks, siis paneb mind imestama, millise hoolimatusega võib suhtuda enda kultuuripärandisse. Sellesse, mis suuremal või vähemal määral voolab meie kõigi sees. Ma olen siiani lootnud, et see on teadmatus, mis seda kandnud on, kuid mõistan nüüd, et liiga tihti on see väärtushinnang, mis seab esikohale üksnes ja alati raha.

Meile FSC-na on metsade kultuurilised ja spirituaalsed väärtused sama tähtsad kui ökoloogilised ja majanduslikud väärtused. Paljud teist on kindlasti näinud FSC märgist puidul ja paberil. Mõned teist teavad FSC-d kui sertimissüsteemi ning standardit kestliku metsanduse vallas. Aga me oleme midagi palju enamat.

Me oleme ühine visioon, ülemaailmne kogukond. Me oleme unikaalne demokraatlik organisatsioon, mis annab võrdse hääle paljudele väga erinevatele huvidele. Me oleme kolmes võrdses osas keskkond, ühiskond ja majandus. Me oleme Eestimaa Looduse Fond ja IKEA, me oleme setod, saamid ja maasaid, me oleme Eesti ja Tansaania.

Me oleme platvorm positiivseteks muutusteks. Me austame üksteist ja õpime üheskoos, et metsanduse kitsaskohtadele lahendusi leida. Me oleme ettevaatusprintsiip. Me töötame maailma nimel, kus kogukonnad ja põlisrahvad ning nende kultuur on austatud ja hoitud, maailma nimel, kus metsad õilmitsevad.

Me otsime mitmetel erinevatel viisidel lahendusi paljudele probleemidele. Ja me ei tee seda üksi. Ma tahan tänada neid, ilma kelleta see lahendus ei oleks sündinud – Ahto Kaasik, Tiit Kaasik ja Maa-amet. Nende ja teiste kaastööliste abiga tahame kaardile saada kõik üle 4000 pühapaiga.

Me täname veelkord selle au eest, mis meile osaks on saanud. Me teame, et palju on veel ees, aga me loodame, et Eesti pühapaikade tunnustamine aitab neid hoida ja kaitsta Eesti rahva ja looduse ühiseks hüvanguks. Me loodame, et see aitab panustada meie vapikirja, milleks on Metsad. Kõigile. Igaveseks.

Üks võimas lugu võib muuta maailma meie ümber. Ma loodan, et meie lugu on üks sellistest. Jagagem oma lugusid ja olgem ühiselt see lugu, mis muudab maailma.