LUGEMISELAMUS |Taimeraamat reisisõpradele

Pistke soojale maale sõites kotti Tallinna Botaanikaaia botaaniku Urmas Laansoo “Ränduri taimeraamat”: see on nagu tark mees taskus ja aitab tuttavaks saada nende paikade kõige silmahakkavamate taimedega.

”Ränduri taimeraamat”

HInnang: 5

Urmas Laansoo

192 lk.

Hea Lugu.

Võõral maal on mõnusam olla, kui saad pisutki aru keelest, mida kohalikud omavahel kõnelevad. Umbes nii on ka võõramaa taimedega – kui tead, kellega tegu, siis on sul võõras kohas juba üksjagu tuttavaid ees. Appi tuleb ka botaanik Urmas Laansoo “Ränduri taimeraamat”.

Reisid koos taimetarkadega

Tutvustan seda raamatut, sest teose sünd on pisut seotud Maalehe ja ajakirja Maakodu väga menukate lugejareisidega. Kui Maalehe reiside kõrvale ka Maakodu omad tekkisid, leidis vastutav väljaandja Agu Veetamm, et sõitude eristamiseks peaks Maakodu reiside kavas alati olema ilusaid aedu ja loodust, tundmatuid taimi tutvustagu reisijatele aga taimetark.

Nii saigi tehtud. Esimene selline sõit viis Hollandisse Floriade aianäitusele ja teine 2003. aasta talvel Madeira saarele. Ning tänu toonase taimetarga Aino Aaspõllu lahkelt jagatud teadmistele sain sealt hulga tuttavaid, kes enam meelest ei lähe.

Kõige ilusamana jäi meelde bugenvillea (Bougainvillea) – saare suurimas linnas Funchalis oli see liaan toetusvõrgul suunatud kasvama järskude kallastega jõekanali kohale ja tema lillakaspunastest kõrglehtedest “jõge” juba ei unusta.

Teine põnev ronija on seal harvanähtavalt helesiniste, natuke flokse meenutavate õitega tinajuur (Plumbago) ja kolmas justkui oranžist rüiuvaibast lõigatud õisikututsudega harilik tulitrompet (Pyrostegia venusta).

Madeira sümboltaimeks kujunenud kuningliku streliitsia ehk paradiisilinnulille (Strelitzia reginae) õisik on nagu ebamaise linnu oranži kuklasuletuti ja terava nokaga pea. Händ-agaavi (Agave attenuata) pikk longus õisik meenutab luigekaela, vorstipuu (Kigelia africana) ruljad viljad ripuvad aga puul tõesti nagu vorstid...

Igavese suve saareks kutsutud Madeirale on põnevaid taimi toodud maailma kõigist lähistroopilise ja troopilise kliimaga piirkonnist ning neid jätkub avastada mitmeks reisiks. Väga põnevad on ju ka sealsed kohalikud taimed, näiteks võimsad ussikeeled (Echium).

Kurb oleks sellise külluse keskelt naastes lihtsalt tõdeda: seal oli palju isevärki taimi. Tabavad võrdlused ja huvitavad seosed aitavad taimi meelde jätta. Maakodu reiside peamisel taimetargal Jaan Mettikul on lisaks jätkunud ka huumorimeelt ja kannatust korrata, kuni kõik kuulevad.

Enne kunagist Tenerife reisi arutasime, et tore oleks sõitjaile ka sealseid taimi tutvustav trükis kaasa panna, kuid see jäi pildipuudusel siis tegemata. Nüüd on Jaan Mettik reisidel nii palju häid pilte teinud, et rohkem kui pooled Urmas Laansoo “Ränduri taimeraamatu” fotod ongi temalt.

Raamat taimetarga rollis

Lugejareisid näitasid, kui palju taimeküsimusi rahval tekib. Urmas Laansoo on kogenud sama: reisidel pildistatakse rohkesti ja koju jõudes otsitakse botaanikaaiast abi, et fotodele ka taimenimed lisada.

Igavese suve saareks kutsutud Madeirale on põnevaid taimi toodud maailma kõigist lähistroopilise ja troopilise kliimaga piirkonnist ning neid jätkub avastada mitmeks reisiks.

Seega saidki nüüd kokku kirjastuse Hea Lugu usk, et inimestel on omapäi rännates esimestel soojamaa sõitudel sellisest raamatust abi, ja just taimede pärast palju rännanud Urmas Laansoo teadmised.

Sedalaadi võõrkeelseis raamatuis piirdutakse tavaliselt ühe riigi või kitsa piirkonna taimedega ja teksti on piltide kõrval napilt.

Laansoo leidis, et kasulikum on teos, mis lähtub hoopis soojast kliimast – eestlaste lemmiksihtkohtade Kanaaride, Madeira, Egiptuse, Vahemere maade, India, Tai ja Florida aedades ja haljastuses paljud pilgupüüdjad ju korduvad. Nii tutvutegi lugedes lähemalt näiteks ka eespool mainitud Madeira taimedega.

Kõigist taimedest ei saa iial korraga kirjutada ja seepärast tutvustab Laansoo raamatus neid, kelle kohta on rohkem küsitud. Tutvustused on valdavalt esitatud taimeperekondade kaupa (sekka ka mõned rühmad ja efektsed liigid) ning nende eestikeelses tähestikulises järjekorras.

Igas peatükis on liigi või perekonna kirjeldus, tähtsamad sugulasliigid ning huvitavaid andmeid ja seiku taime kohta. Rõhk on taimede sugulussuhetel, sest autor loodab, et see aitab lugejail teavet juurde otsida ja seoseid luua.

Mitmed taimed said endale just selle raamatu tegemise ajal eestikeelse nime. Lisatud tingmärgid vihjavad, kas taime saab meil toas kasvatada, on ta mürgine, söödavate viljadega jms.

Teaberohkes raamatus on mõne lugeja jaoks ehk liiga vähe emotsioone, kuid oma taimeelamused ongi kõige erilisemad ja neid kogute reisides ise.