Balti põllumehed protestivad taas Brüsselis otsetoetuste ebavõrdsuse vastu
Euroopa Ülemkogul arutatakse 13. detsembril esimest korda ELi mitmeaastase eelarvekava üle aastateks 2021-2027. Eelarvekava läbirääkimised mõjutavad otseselt ühise põllumajanduspoliitika tulevikku pärast 2020. aastat.
Balti riikide põllumehed on alates 2004. aastast saanud pidevalt tunduvalt madalamaid põllumajandustoetusi võrreldes teiste liikmesriikidega. Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et otsetoetuste maksmise aluseks on referentsperiood ajast, mil Balti riikide põllumajandus oli taasiseseisvumise järel täielikus madalseisus.
Vaatamata pidevatele poliitilistele püüdlustele saada ajaloolisest anomaaliast üle, on Balti riikide põllumajandustootjate otsetoetuste tase jätkuvalt kõige madalam Euroopa Liidus. Seda ka vaatamata asjaolule, et kolme Balti riigi põllumajanduse tootmiskulud on ELi keskmisest kõrgemad - Eestis 129%, Lätis 113% ning Leedus 112% keskmisest.
Euroopa Komisjoni poolt käesoleva aasta juunis tehtud ÜPP reformi ettepanekute kohaselt jõuab Balti riikide toetuste tase vaid 77%-ni ELi keskmisest. Balti riikide põllumehed kutsuvad Euroopa institutsioone üles tagama 100% õiglased tingimused.
Ühtlasi kutsuvad korraldajad kõiki põllumehi ja toidutarbijaid üles avaldama põllumeeste nõudmistele toetust sotsiaalmeedias (Facebookis, Twitteris, Instagramis), lisades pildi endast aktsiooni logo hoidmas, oma talust või söögilauast ning lisdes juurde teemaviited #FairCAP #BalticFarmers #NotSecondClass #DontCAPfairness.
