Põllumajandusamet: taimekaitsevahendite puhul tuleb teada, kuidas neid õigesti kasutada
Tänavu on turustuskohtades väiksemaid rikkumisi avastatud 50 korral. Peamised puudused olid seotud toote märgistusega, mis ei vastanud nõuetele. Näiteks oli toote nimi ebakorrektne, puudusid kehtivad piktogrammid, ohu- ja hoiatuslaused või oli kulunorm vale. Sellised vead võivad põhjustada taimekaitsevahendi väära kasutamist, mis omakorda võib tekitada ohtu inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale. Põllumajandusameti peaspetsialistid kontrollivad aastas keskmiselt 150 turustuskohta, millest 18 on hulgilaod.
Taimekaitsevahendeid ei tohi osta tundmatust kohast ega juhuslikult isikult
Eestis tohib müüa ja kasutada vaid Eestis registreeritud taimekaitsevahendeid. Taimekaitsevahendi turule lubamisel on arvesse võetud Eesti agroklimaatilisi tingimusi, taimekasvatajate praktikat, keskkonna iseärasusi ning võimalike riskide maandamise meetmeid. 2018. a detsembri seisuga on Eestis registreeritud kasutamiseks 444 taimekaitsevahendit, mille nimekirja leiate Maaeluministeeriumi kliendiportaalist.
Samuti peavad registris olema kõik taimekaitsevahendite turustus- ja hoiukohad. Tänase seisuga on neid 267 ja nimekiri on üleval Maaeluministeeriumi kliendiportaalis. Taimekaitsevahendi pakendil või sellega kaasas oleval infolehel peab kindlasti olema eestikeelne märgistus. Kõiki vahendeid tuleb kasutada vastavalt infolehel märgitud nõuetele. Oluline on meeles pidada, et tooteinfo võib ajas muutuda ning seetõttu tuleb kasutusjuhend alati läbi lugeda.
Ostes taimekaitsevahendeid tundmatust kohast või juhuslikult isikult, kes viitab näiteks soodsamale hinnale, võite saada toote, mis on ohtlik nii Teile endale kui ka teistele, kes sellega kokku puutuvad. Samuti ei pruugi selliselt ostetud toode anda soovitud tulemust ja võib ohustada keskkonda.
Taimekaitsevahendite kasutajad on järelevalve all
2018. aastal oli Põllumajandusameti prioriteediks õitsva rapsi kasvuaegne kontroll. Aktiivsel taimekasvatusperioodil kontrolliti taimekaitsevahendi kasutamist 524 korral, millest mitmesuguseid eksimusi tuvastati 40 korral. Olulisemad rikkumised olid pritsimine veekaitsevööndis, õitsvate taimede pritsimine, lubatust suurema tuulega pritsimine, taimekaitsevahendi kasutamine kultuuridel, millel seda kasutada ei tohi, ja taimekaitsetunnistuse puudumine.
Sageli arvatakse ekslikult, et taimekaitsevahendeid kasutatakse ainult põllumajanduses. Põllumajandusameti järelevalve alla kuuluvad aga ka teised taimekaitsevahendi kasutajad, sh karuputke tõrjetööde tegijad, parkide ja aedade haljastajad, metsakasvatajad, maanteepervede ja raudteede hooldajad jne. Vajadusel või vihjete korral kontrollitakse ka eramajapidamisi.
Mesilastel oli rahulikum aasta
Tänavu teavitati Põllumajandusametit mesilaste hukkumisest kuuel korral, millest kahel juhul tuvastati taimekaitsevahendi väärkasutamine. Kuigi kõigil juhtudel polnud võimalik tuvastada ühte konkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik pooled – nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud – hakanud senisest enam omavahel suhtlema ja koostööd tegema. Maablogis kirjutas sel teemal lähemalt Riina Pärtel artiklis “Mesilaste heaolu sõltub koostööst”.
Vähenenud on teepervede keemiline umbrohutõrje
Heas koostöös Maanteeametiga oleme saavutanud olukorra, kus umbrohu tõrjeks teepervedelt kasutatakse varasemast tunduvalt vähem kemikaale. Paljudes maakondades ei kasutata teepervede hoolduses enam üldse keemilist umbrohutõrjet ning üha enam kasutatakse umbrohu eemaldamiseks mehaanilisi viise, nagu näiteks niitmine ja trimmerdamine.
Eestis on taimekaitsevahendite jääke toidus teistest Euroopa riikidest vähem
Järelevalve üks osa on proovide võtmine nii kasvavast taimikust kui ka põllumajandustoodangust, et tuvastada võimalikke kasutatud toimeaineid ja nende jääke kohapealses toodangus ning seeläbi kontrollida taimekaitsevahendite kasutamise nõuete järgimist. Proovide analüüsitulemused annavad hea ülevaate taimekaitsevahendite kasutamise tegelikust olukorrast, kuna võimaldavad jälgida kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist (ületatud kulunormid jätavad lubatust kõrgemaid jääke), kultuurile lubatud vahendite nomenklatuurist kinnipidamist ja põlluraamatu seaduspärast täitmist. Kuna 2018. aastal oli üheks kontrolliprioriteediks õitsev raps, siis kõige rohkem proove võeti just sellelt kultuurilt. Kuigi rapsiproovides rikkumisi ei tuvastatud, on õitsev raps (ja õitsev taimik üldisemalt) endiselt üks suuremaid võimalikke ohuallikaid ning selle kontrollimist on plaanis jätkata ka järgmistel aastatel.
Kohapealsest toodangust proovide võtmisel arvestatakse mitmesuguste asjaoludega – toodangu toiduks tarvitamise kiirus, see, kas toodet tarbitakse toorelt või töödeldud kujul, kultuuri kasvupind jne. Sellest lähtuvalt võeti enim proove maasikast, kartulist ja kurgist, aga ka kapsast, porgandist ja teistest köögiviljadest. Toiduks tarvitatavast toodangust on leitud vähesel määral toimeainete jääke, kuid tasub teada, et kõigil juhtudel jäid need oluliselt alla Euroopa Liidus lubatud piirnormidest.
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) viimase raporti järgi on taimekaitsevahendite jääke toidus tuvastatud kõige vähem Soome päritolu toidust; Eesti päritolu toit on pestitsiidivabaduse poolest kõikide Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide seas Soome järel teisel kohal.
Põllumajandusamet jätkab oma tööd kindlustamaks, et Eesti inimestel oleksid vajadusel kasutada taimekaitsevahendid, mis õigel kasutamisel ei põhjusta ohtu inimeste ega loomade tervisele ning keskkonnale. Samuti seisame oma tööga selle eest, et Eestis kasvatatud põllumajandustoodangu tarbimisega ei kaasneks ohte inimestele.
Allikas: Maablogi
