Maaeluministeerium ei kuuluta siiski välja looduskatastroofi
Eile ilmus Maalehes lugu „Ministeerium kaalub tagantjärele põua kuulutamist looduskatastroofiks”, milles oli juttu sellest, et ministeerium kaalub põua tõttu kahjustada saanud rohumaade taastamiseks toetuse maksmist, selle eelduseks on aga põua tunnistamine looduskatastroofiks.
Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban selgitas Maalehele enne loo ilmumist saadetud kommentaaris, et „Euroopa Komisjon avaldas 02. augustil 2018. a pressiteate, kus tõi välja meetmed, mida liikmesriigid võivad kasutada põuast tingitud raskuste leevendamiseks”.
Selles pressiteates on kirjas: Kui liikmesriik tunnistab põua looduskatastroofiks, võib ta kuni 100% ulatuses anda toetust põua tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks. Raha võib kasutada investeeringuteks (nt karjamaade uus külv).
Pärast Maalehe artikli ilmumist hakkas aga maaeluministeerium väitma, et maaeluministeeriumil ei ole olnud varem ega ole ka praegu kavas looduskatastroofi välja kuulutada. „Euroopa Komisjoni pressiteade räägib erinevas keeles,” selgitas asekantsler Gorban.
Nüüd viitas ministeerium 2013. aastal ilmunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (nr 1305/2013 artikel 18), mille kohaselt saavad liikmesriigid anda toetust, mille eesmärk on vähendada võimalike loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste ja katastroofide tagajärgi. Nende toetuste andmiseks peab liikmesriigi pädev asutus ametlikult kinnitama, et nimetatud asjaolud on toimunud (ebasoodsad ilmastikutingimused, looduskatastroof, katastroof).
Põuast tingitud kahjusid võib hüvitada nii riigiabi reeglitest tulenevalt kui ka Eesti maaelu arengukava meetmete kaudu. Hetkel kaalutakse toetada rohumaade taastamist Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetmest 5 „Loodusõnnetustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning ajakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtt“, mille alameedet 5.2 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus“ on varasemalt rakendatud ohtlike taimekahjustajate esinemise ja eriti ohtlike loomataudide puhkemise tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks.
Nimetatud meetme väljatöötamisel saab kasutada Eesti puhul näiteks Riigi Ilmateenistuse andmeid ja agrometeoroloogide hinnanguid. Need andmed on antud meetme rakendamiseks ministeeriumi hinnangul piisavad ja maaeluministeeriumil ei ole otsest vajadust loodusõnnetuse väljakuulutamiseks, samuti pole maaeluministeerium pädev asutus loodusõnnetuse kinnitamiseks.
Praegu pole veel kindel, kes võiks Eestis olla pädevaks asutuseks, kuid kaalumisel on näiteks Taimekasvatuse Instituut ja Riigi Ilmateenistus. „Sellega seoses ei kuulutata välja looduskatastroofi,” rõhutas Gorban.
Neljapäeval olid ministri juures kohtumisel ka põllumajandus-kaubanduskoja ning talupidajate keskliidu esindajad, arutati rohumaade taastamise toetuse võimalikku käivitamist. „Sektorisiseselt olid erinevad arvamused,” edastas asekantsler põllumeeste arvamusi. „Teraviljakasvatajad arvavad, et seda toetust ei peaks tulema, loomakasvatajad arvavad aga, et peaks.”
Tema sõnul on põhimureks see, et kui see meede käivitatakse, siis kust tuleb toetusraha. Kaalutud on 6,5 miljoni euro võtmist investeeringumeetest 4.1, aga mitte käimasolevaks taotlusvooruks ette nähtud 22,5 miljonist, vaid varasematest voorudest üle jäänud summasid. Seal on raha jäänud üle, kui projektid odavnesid või mõni taotleja ei viinud projekti ellu.
