Tänavuse aasta puuks sai põõsas

Ajakirja Eesti Loodus toimetus valis 2019. aasta puuks roosõieliste sugukonda kuuluv kibuvitsa.

Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid. Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, kes on meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud.

Kasvuvormilt on kibuvits pigem põõsas kui puu, hoolimata „Õrna ööbiku“ laulus mainitud roosipuust. Siiski, koer-kibuvits võib kasvada mitme meetri kõrguseks põõsaks. Väikseima kasvuga on meie taimestikus mets-kibuvits, kes jääb tavaliselt poole meetri kõrguseks. Kibuvitsu on kasutatud ravim- ja ilutaimena. Taimesüstemaatikuid ja dendrolooge on aga paelunud perekonna liigi- ja vormirohkus; peale liikide teatakse rohkesti liikidevahelisi hübriide.

Ajakirja Eesti Loodus toimetus on aasta puid valinud alates 1996. aastast. Esimene aasta puu oli kadakas, kes on samuti sagedamini põõsas kui puu. 2018. aasta puu oli laukapuu, 2017. aastal viirpuu ja 2016. aastal kuslapuu.

MTÜ Loodusajakiri on alates 2001. aastast andnud välja ajakirju Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont, venekeelset kogumikku Gorizontõ Estonii, artiklikogumikku „Lehed ja tähed“, trükiseid sarjast „Looduse raamatukogu“ ja heliplaate.