Kas puu- ja juurviljade madalam käibemaks on Lätis hindu alandanud?
Madalam käibemaks toiduainetele kehtib suuremas osas Euroopa riikidest. Lätis proovitakse põllumajandusministeeriumi algatusel selles osas kätt alates 2018. aasta 1. jaanuarist, eesmärgiks vähendada varimajandust, tõsta tootjate konkurentsivõimet ning suurendada elanike ostujõudu.
Ministeeriumi värske teate kohaselt suurenes käibemaksu tasuvate puu- ja juurviljakasvatajate hulk eelmise aasta 11 kuu jooksul ligikaudu 3 protsenti, valdkonna käive paisus 4,2 protsenti ning keskmine palk tõusis 9,9 protsenti.
Ministeeriumi esindaja sõnul on aga puu- ning juurviljade lõpphinnad erinevatel põhjustel vähenenud vaid 1-2 protsenti, mitte 16 protsenti nagu käibemaks.
Tootja märkas vahet
Läti Agroressursi ja Ökonoomika Instituudi turuarenduskeskuse juhataja Ingūna Gulbe leiab, et möödunud aastal tunti madalamat käibemaksumäära kõige rohkem tootja, mitte tarbija poolel.
„Oma rahakotis tunnevad madalamat käibemaksu tootjad, kuna nõudlus on eriti nišitoodete puhul tõusnud,” ütleb Gulbe. „Ühtlasi võib käibemaksuvahet näha toodangu puhul, millel on kõrge hind, nagu näiteks kultuurmustikas.”
Harilike põllukultuuride puhul tarbija Gulbe hinnangul hinnavahet tõenäoliselt ei märka. Nende saaduste hind, mille saak terves Euroopas harilikust kolmandiku võrra madalamaks jäi, hoopis tõusis.
„Kui madalamat käibemaksu poleks, siis oleksid juurviljade hinnad veelgi kõrgemad,” ütleb Gulbe Läti rahvusringhäälingule.
Viidates hiljuti seimis tagasilükatud eelnõule vähendada ka teiste toiduainete käibemaksu, ütleb Gulbe, et praegu tuleks end hoida õigete arutelude tarbeks paari aasta pärast, mil ministeerium puu- ja juurviljade maksualanduse kohta lõplikud järeldused teeb.
Võitlus Poola mustikaga
Ettevõte Blueberry Land kasvatab kultuurmustikaid ning selle juhataja Aleksejs Fomičovs leiab, et alandatud käibemaks oli marjade puhul ka poeriiulitel nähtav.
„Varem ei saanud klientidele allahindluse ajal müüa hinnaga 5,50 eurot kilogrammi eest, ent eelmisel aastal saime. Varem oli hind allahindluse ajal umbes 6,50 eurot,” ütleb Fomičovs.
“Alandatud käibemaks lubas lõpphinda vähendada ligikaudu euro võrra. See andis häid tulemusi nendes kauplustes, kus selle hinnaga müüdi, kuna ostjad olid väga vastutulelikud. Ühes poes, kus meie marjad müügil olid, võidi ühel päeval maha müüa lausa 100-150 kilogrammi marju, mis on selle poe kohta väga palju.”
Ta täheldas paremaid võimalusi varimajandusega konkureerimiseks ning nägi võimalust oma hinda importkaubale lähemale tuua. Kõige suurem konkurents olla poolakatega, kelle odavaid mustikaid leiab nii turult kui ka poodidest.
„Olukord on andnud alust mõelda, et kui tänavu tuleb hea saak, võime poodidele ning turul müüa palju rohkem toodangut kui varem. Mida suurem saak tuleb, seda suuremad võimalused on ka hinnaalandust teha. Kui saak tuleb hea, on minu eesmärk pakkuda klientidele sama hinda, mis poolakad. See tähendab, et lõpphind oleks ligikaudu 4 eurot kilogrammi eest,” ütleb Fomičovs.
Kuidas täita riigieelarvet?
Läti panga ökonomist Kārlis Vilerts ütles rahvusringhäälingu raadiosaates, et alandatud käibemaksumäärast on võitnud nii tarbijad, kaupmehed kui ka tootjad, ent see on tulnud riigieelarve vahendite arvelt.
Nimelt vähenes puu- ja juurviljadelt kogutud käibemaksutulu eelmise aasta 11 kuuga 3,8 miljonit eurot. Algselt ennustati, et maksutulu kogutakse sellest veel 2 miljoni võrra vähem.
„Tarbijad on võitnud, kuna alandatud käibemaksumäär peegeldub madalamates hindades, kui need muidu oleksid. Teisalt on võitjad kaupmehed, kuna hind pole vähenenud proportsionaalselt käibemaksu alanemisega. Kolmandaks tuleb aga mõista, et see kõik on tulnud riigieelarve kulul, kuna selleks, et kompenseerida neljakordselt vähenenud käibemaksust tekkinud auku, peaks puu- ja juurviljade tarbimine neli korda tõusma,” ütles ökonomist.
Asjad liiguvad õiges suunas
Ettevõtte SIA Baldones Lauki juhataja Ivars Pundiņš kasvatab ligikaudu sajal hektaril peeti ja kartulit. Tema sõnul tegid eelmise aasta teisel poolel hinnakorrektsioone ilmaolud. Kuiva tõttu juurvilja hind tõusis, mitte ei langenud.
Käibemaksu kohta on Pundiņš täheldanud seda, et varimajanduse osakaal ning konkurents importtoodanguga on vähenenud. Need kaupmehed, kes varem ostsid juurviljad Leedust, ostavad nüüd kohalikelt, kuna naaberriigist ostmine ei tasu ära.
„Kõik liigub positiivses suunas. Minu arvates oleks käibemaksu pidanud juba ammu alandama,” leiab põllumees.
